pärimusega ja neid hoiti suhteliselt saladuses. Saladused võisid kaotsi minna. Pärast trükikunsti tsunftid kaotsid oma elujõu. Iatrokeemia perioodil (meditsiinikeemia) keemikud vastandasid end keskaja ja araabia meditsiinile, kus kasutati pigem loodusliku päritoluga ravimeid. Pandi tähele rohkem alkeemikute loodud ravimeid. ,,Iatrokeemia" rajaja: Paracelsus (1493-1541) saksa päritolu keemik, arst. Ta võttis enda nime sisuliselt vana-Rooma Celsuselt, kuid ta tahtis tõestada, et on Celsusest üle (para). Tegutses ka sõjaväearstina, saksamaal linnaarstna (seal andis ka loenguid). Hiljem ta pidevalt rändas Euroopas ringi. Kui ta läks esimesele loengule (meditsiini tutvustades), siis ta võttis suure panni ja raputas sinna põleva segu ja pani antiik-aja töid ja pani need põlema. Näidates sellega oma suhtumist. Ta oli äärmiselt tugeva väljendusega isiksus, äärmuslik, enesekindel (uskudes, et tal on alati õigus).
sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest e õiguse subjektidest - Õigusteadlased ei ole ühisel seisukohal selles, kuskohast on pärit sõna "õigus". - Eesti keeles on sõnal "õigus" traditsiooniline, millegi parema, sirgejoonelisema tähendus. - Üks esimesi õiguse tähistusi, mis üldise tunnustuse leidis on pärit rooma juristilt Celsuselt, kes on öelnud, et "ius est ars boni et aequi" - ehk õigus on headuse ja õigluse kunst, mis on sisse kantud ka Keiser Justinianuse Corpus iuris civilis Digesta (ehk põhijao) algusesse. Sellest tuleneb, et õiglus ja headus on kaks väärtusmastaapi, millele õigus ja selle rakendamine allutatud on. - Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase sisuga" - Eesti õigusteadlaste seast on H. Kelsen väitnud, et "õigus on
annaabi.ee 
