Suppe "Ilus Galathea", J. Strauss "Nahkhiir", "Öö Veneetsias", "Mustlasparun"). Hilisromantikud 15 Caesar Franck (1822-1890), Anton Bruckner (1824- 1896), Johannes Brahms (1833-1897) kirjutasid põhiliselt mitteprogrammilist muusikat klassitsistliku vormi ja romantilise helikeelega. Hilisromantismi iseloomustab erinevate suundumuste ja stiilide põimumine : historitsism, naturalism, cecilianism, rahvuslike koolkondade teke. Sümfoonia romantismi ajal 19. saj. tekkis teatud vormikonflikt sümfoonia kui absoluutse muusika zanri ja romantilise väljenduslaadi vahel, mis sageli kaldus programmilisusesse. Sajandi keskel toimus sümfoonia taandumine sümfoonilise poeemi ees. Sajandi teisel poolel hakati jälle sümfooniaid kirjutama kasutades põhiliselt klassikalist vormi ja romantilist helikeelt. Romantikute sümfooniad: C. M.von Weber 2 sümfooniat 1807 F
seda ka sajandi teisel poolel. Siiski võib eriti sajandi teisel poolel märgata, et juhtivad heliloojad pööravad nendele zanritele hoopis vähem tähelepanu (erand on Brahms). Laulu zanr jõuab kontserdisaali rohkem sajandi keskel (enne oli küll segakavades). Nende punktide juures tooge näiteid kuulamiskavast ja selle kommentaaridest ning oma kogemustest (vastavalt erialale). Teema 12. Vokaalsümfooniline muusika, kirikumuusika. Cecilianism Taust. Kõigepealt meenutagem, et 19. sajand (võiks öelda, et Prantsuse revolutsioonist 1789 kuni Esimese maailmasõjani, mis algas 1914) oli kodanluse ehk keskklassi ajastu. See mõjutas sügavalt ka kogu muusikaelu. Ja teiseks meenutagem, et keskklassile oli väga oluline haridus haritud inimene võis ületada sotsiaalsed tõkked, haridus, kunst ja vaimsete asjadega tegelemine oli nagu
annaabi.ee 
