- Antud kaasuse tegevus leiab aset printsipaadi või dominaadi perioodil (27 eKr - 565 pKr) - Pudentilla omab vara (nt orjatar Cara ja meesori) → varalahusus on tavaline sine manu abielu puhul - Sine manu abielus jäi naine juriidiliselt seotuks oma perekonnaga, oli iseseisev isik (persona sui iuris) omaenda valitseva varaga → Pudentilla ei ole mehe võimu all SÜÜDISTUSED APULEIUSE VASTU APULEIUS PIDAS ALUSETULT EROST KINNI D. 48.5.26 Capite quinto legis iuliae ita cavetur, ut viro adulterum in uxore sua deprehensum, quem aut nolit aut non liceat occidere, retinere horas diurnas nocturnasque continuas non plus quam viginti testandae eius rei causa sine fraude sua iure liceat. Julian’i seaduse viiendas osas on kirjas järgmiselt: “Kui abikaasa on tabanud abielurikkuja oma naisega ja kas ei suuda või ei õnnestu teda tappa, võib ta teda mitte kauem kui 20 järjestiku tundi ööpäevas kinni
käsitlusele. Delicta privata puhul oli see hagiga menetlus ehk nö tsiviilprotsess, delicta publica kuuluvad käsitlemisele karistusõiguslikus korras. Siiski kuuluvad enamik delicta privata'dest tänapäevases mõttes karistusõigusesse ning tsiviilõiguslikus korras saab välja nõuda ainult nende poolt tekitatud kahju. Delicta privata hulka kuulus nt õigusvastane kahju tekitamine, mida reguleeris lex Aquilia: D.9.2.2.pr.-1.: Lege aquilia capite primo cavetur: " ut qui servum servamve alienum alienamve quadrupedem vel pecudem iniuria occiderit, quanti id in eo anno plurimi fuit, tantum aes dare domino damnas esto" (Aquiliuse seaduse esimeses peatükis on ette nähtud, et “kui keegi tapab õigusvastaselt (iniuria) võõra orja või orjatari, või neljajalgse karilooma, peab ta omanikule maksma nii suure summa, kui palju see asi eelneval aastal väärt oli”.) Inst. 4.3.3.: Ac ne is quidem hac lege tenetur qui casu occidit, si modo culpa eius