Komataolised pintslitõmbed. Värvioptika. Sai alguse Prantsusmaalt. Claude Monet ,,Parlamendihoone"(seeriad); ,,Claude Monet maailmas"; ,,Heinakuhjad". Edouard Monet oli impressionistide eeskujuks (taust). Edgar Degas" Täht ehk tantsijatar laval". Näiline, juhuslik kadreering tegelikkusest. August Renoir ,,Tsirkus Fernando". Camille Pissano. Edgar Degas(pastellid) POSTIMPRESSIONISM Osaliselt oli samaaegselt impressionismiga. Stiili viljeles 3kunstnikku ( Gogh, Paul Cauguin, Paul Cezanne). See kunstistiil oli omane Prantsusmaale. 1880.aastal esimesed õlimaalid van Goghilt. Vincent van Gogh ,,Tähisöö" 1889.a. Vincenti tööd mõjuvad väga jõuliselt. Tema jaoks oli oluline leida väljendus oma hingeseisundile. Vincent van Gogh ,,Kohviterrass õhtul" hõõguv kollane värv saab Goghi kõige iseloomulikumaks tunnusjooneks. Vincent van Gogh ,,Autoportree kinniseotud kõrvaga". Paul Gauguin ,,Autoportree"
● Heinakuhjad, Roueni katedraal Kunstnikud A. Renoir - lõbutsevad inimesed pargis C. Pisano - inimesed mittedetailselt E. Degas - baleriinid ja hobused Postimpressionis tid V. van Gogh (1853-1890) - Lihtsad motiivid - Palju autoportreid - Ekspressiivne - väljendas tundeid läbi maali - Kõik tema tööd valmisid 10 aasta jooksul - u 900 maali ja 1100 graafilist tööd “Oliivipuud” (1889) Paul Cauguin ( 1848-1903) - Suured ühevärvilised värvipinnad - Must kontuur - Jõulised värvid “Millal sa abiellud?” (1892) Paul Cezanne (1839-1906) - Nägi looduses geomeetriat - Abstrahheeris e. lihtsustas vorme - Konstrueeris pildi erinevatest vaadetest - Kubismi eelkäija “Moodne Olympia” (1973) H. de Toulouse-Lautrec (1864-1901) - Väga hea joonistaja - Pani aluse plakatikunstile - Äratas uuesti ellu litograafia
postimpressionismist välja fovism ja kubism. Henri Rousseau "Iseseisvuse saja aasta juubel" (1892) Georges Seurat "Seine ja suur jaht" (1888) Vincent van Gogh "Vaas 12 päevalillega" (1888) Paul Cezanne "Suured suplejad" (1890) Vincent van Gogh (1853-1890) Oli traagilise saatusega hollandlane, kes kunsti juurde jõudis alles keskeaks. Oma tõelie väljendusvahendi- heledad kirkad värvid leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal töödes leidis ta koos Cauguin´ga värvide ja joonte väljendusjõu ("Siilid Arlesis"). Gogh leidis, et polegi vaja maalida seda, mida silmad näevad, vaid hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele. Goght sai ekspressiivse kunsti rajaja. Gogh´i värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed rahutud ja vibreerivad. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli Gogh´i lemmikvärviks kollane- kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv
annaabi.ee 
