LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõistmise kartuses. Sõjajärgsed diktatuurid Sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid olid LõunaAmeerika riikidele iseloomulikud juba 19
Valikuvõimalused kolme arengutee vahel- caudillo Hunta. Pärast II MS tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid Ladina-Ameerika riigid oma arenguteed. Mõned poliitilised rühmitused soovisid kapitalismist ja kommunismist erinevat suunda, mida nimetati reformimeelseks rahvuslikuks liikumiseks. Teised pooldasid parempoolseid ja kolmandad vasakpoolseid poliitilise suundasid. L-Am riigid olid küll 1920-1930.aastail vabariigid kuid tegelikult valitsesid seal sageli diktatuurid eesotsas caudillodega ehk juhtidega. L-Am iseloomustas põllumajandus, suurmaaomandid, linnade suurenemine. Samuti olid iseloomulikud sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid, mida viisid ellu sõjaväelaste diktaatorlikud valitsused ehk huntad. 10) Argentiina: president Peron- tema reformid-maalt põgenemine naasmine- Faulklandi sõda. Reformimeelse rahvusliku liikumise eredaks näiteks on Argentiinas laialdaselt levinud Peroni õpetusel põhinev liikumine ehk peronism
annaabi.ee 
