Veinpunane narmasnutt Inocybe adaequata Siid-narmasnutt Inocybe geophylla Vill-narmasnutt Inocybe lanuginosa Kuhik-narmasnutt Inocybe rimosa Punapruun narmasnutt Inocybe umbrina(assmiliata) Sgk Lycoperdaceae Pirn-murumuna Lycoperdon pyriforme Harilik murumuna Lycoperdon caudatum Sgk Lyophyllaceae Soo-kobarheinik Lyophyllum palustre(Tephrocybe palustris) Valge kobarheinik Lyophyllum connatum Sgk Marasmiaceae Jõhvnööbik Marasmius androsaceus Laialehine hiidkõrges Megacollybia platyphylla Oksa-roisknööbik Micromphale foetidum Aasnööbik Marasmius oreades
Sarnaste toitumisharjumustega ligiid on liiga sarnased, et koos elada. Seadus: 2 liiki, kelle nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad, ei saa pikka aega koos eksisteerida, vaid 1 neist tõrjutakse süsteemist konkurentselt välja. Gause konkurentsieksperiment pärmidet toituvate amööbidega 46 Aurelia ja Caundatumi toitumisharjumused on liiga sarnased et koos elada – Caudatum lüüakse välja. Caudatum ja Bursaria on piisavalt erinevad, et koos eksisteerida. Nende nišid ei kattu piisavalt, et üks lööks teise välja, kuid mõlema kasv pidurdub. E.Hutchinson sõnastas nišiteooriast lähtuvalt Konkurentse väljatõrjumise printsiibi: - 2 liiki, kelle ökoloogilised nišid kattuvad, ei saa pikka aega koos eksisteerida vaid varem või hiljem tõrjutakse 1 neist konkurentsist välja.
füüsikalise keskkonna tegureid nad eelistavad jne. Nišši määratlemine on keeruline, kuna organismi mõjutavaid tegureid on lõpmata palju. Üks ökoloogia kindlatest reeglitest on, et igal liigil on teistest erinevad nõudmised keskkonna suhtes ehk igal liigil on unikaalne nišš. 68.Gause printsiip ehk konkurentsi välistamise printsiip on reegel, mis ütleb, et kaks liiki ei saa püsivalt ühes niššis koos eksisteerida. Klassikaline katse oli kingloomadega Päramecium caudatum ja P.aurelia, kes on väga sarnaste nõudmistega toidu suhtes, toidüks on neil bakterid. Eraldi anumates elades kasvasid mõlema liigi populatsioonid vastavalt logistilise kasvu mudelile, kuid ühes anumas neid samu liike kasvatades hakkas P.caudatum’i arvukus langema, P.aurelia arvukus aga jätkas tõusmist kuigi aeglasemalt kui omaette elades. See katse ongi tõstuseks, et kaks liiki ei saa püsivalt