kaenlanärv – n. axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad, küünarvarre nahk keskpidine närv – n. medianus kordamine randmepainutaja, pindmised ja süvad varbapainutajad. küünarluunärv – n. ulnaris eesjäseme painutajad, lat. & kaud nahka kaudaalne küünarvarre-nahk – n. küünarvarre kaud. osa nahk
1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel.
Karnivoorid fe Skelett laiusega, kaudaalselt tugevalt längus. 1. Vaagnavöötme skelett (Cingulum membri pelvini): Puusaluu (Os coxae) 1.1. Vaagen (Pelvis): Puusaluud (Os coxae), Ristluu (Os sacrum), esimesed sabalülid (Vertebrae caudales) ukeha rohkem väljapoole kummunud, asemel Lateraalne põndaülene köprus, t jääb Mediaalne põndaülene köprus dylaris: lateralis et medialis). 2. Reieluu seesamluud: kaks sääremarjalihase- sesamoidea musculi gastrocnemii), Reie skelett (Skeleton femori): Reieluu (Os õluses Õndlalihase-seesamluu (Os femoris), Põlvekeder (Patella) oideum musculi poplitei). NA NA
annaabi.ee 
