katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Vestfaali rahu usulist korraldust puudutavad sätted. 24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati lepinguga ka kalvinismi. Riigipäeval tuli katoliiklaste (Corpus Catholicorum) ja protestantide (Corpus Evangelicorum) saadikuil religiooniküsimusi edaspidi arutada eraldi ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlema poole heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Reformatsiooni põhjused Inglismaal. Algused ei pooldanud Henry VIII reformatsiooni, hiljem hakkas ta seda toetama isiklikel põhjusetel: ta otsustas lahutada Aragoni printesessist ja
äkkrünnak Prahale 1648. aasta suvel. Linn langes barbaarse rüüstamise ohvriks, mida meenutab tänapäevani suur osa Rootsi muuseumide kunstiaaretest. 24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati nüüdsest ka kalvinismi. Riigipäeval tuli religiooniküsimusi edaspidi arutada eraldi katoliiklaste (Corpus Catholicorum) ja protestantide (Corpus Evangelicorum) saadikute hulgas ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlemapoolsel heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Pfalzi valitseja sai tagasi kuurvürsti tiitli, millega kuurvürtside arv tõusis kaheksani. Keisririik kandis ka territoriaalseid kaotusi: Rootsile langes Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi