võõrandatud ning ära kasutatud kapitali poolt, et koguda samuti kapitali. Ta arutleb selle üle, kuidas toimus Marxi klassi liigitus meie teadmiste töö teooria käsitlemisel ning kuidas mõista klassi määratlust internetiajastul. Klass Christian Fuchs käsitleb selles artiklis Marxi klassikontseptsiooni määratlust, mis on normatiivne ja poliitiline ning selle eesmärk on kasutamise muutmine ja parlamentaarse demokraatia loomine. Manuel Castellsi hinnangul koosneb majandus tootmise ja arengu omavahelistest seostest, väites, et infostumine on uus arengumoodus, mida kiirendab, kanaliseerib ja kujundab ,,kapitalistlik protsess, mis kujundab ümber 1980 aastatest pärinevaid põhialuseid, selliselt, et uut tehnomajanduslikku süsteemi saaks iseloomustada informatsioonilise kapitalismina". Informatsioonilised tootvad jõud on kapitalistlike huvide, strateegiate ja restruktureerimise
ajakirjanike ja avalikkuse kõnepruuki ning seetõttu on selle mõistega seotud diskursused ja tähendused hägusad. Vaieldamatult on infoühiskonna mõiste seotud siiski informatsiooni ja teadmiste osatähtsuse suurenemisega sotsiaalsetes, kultuurilistes ja majanduslikes protsessides. Järgnevalt anname ülevaate mõnedest olulisematest infoühiskonna käsitlustest: esmalt tutvustame Daniel Belli kui ühte esimest infoühiskonna teoreetikut, siis anname põgusa ülevaate Manuel Castellsi ideedest. Viimaks anname erinevatest infoühiskonna defineerimise võimalustest ülevaate Frank Websteri kriitikat kasutades. Daniel Bell: Postindustriaalse ühiskonna tulek Daniel Bell eristab raamatus The Coming of Post-Industrial Society (1973) sarnaselt majandusteoreetikutele (nt Clarke, Kondratjev või Schumpeter) eristab ühiskondade arengus kolm perioodi, rääkides esiteks eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks
annaabi.ee 
