[1, 2] Ojasilmudel turuväärtust pole leitud, kuna nende nahas leiduvate näärmete mürgine eritus ei kaota ka keetes inimese sooltoru põletikku tekitavat toimet. Kasutatakse kalastajate poolt õngesöödaks. [1, 2, 3] 8 Erinevaid silmlasi maailmast Mere-siirdesilmud on levinud Atlandi ookeani põhjaosas (merisutt Petromyzon marinus), Vaikse ookeani põhjaosas (kolmhammassutt Entosphenus tridentatus), Kaspia meres (kaspiasutt Caspiomyzon wagneri). Rannavees elutsevad jõe-siirdesilmud: Lääne-Euroopa rannikul lähedal euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis), Lõuna-Euroopa ja Ida-Aasia rannavees kaks jaapani jõesilmu vormi (L. japonica septentrionalis, L. japonica japonica), Vaikse ookeani Põhja-Ameerika ranniku ääres ameerika jõesilm (L. ayresii). Lõunapoolkeral on siirdesilmud levinud Lõuna-Ameerika ida- ja lääneranniku juures (lõuna pool 35-40o l.l
.......................................................................................10 2 1. MERISUTI ÜLDISELOOMUSTUS Silmlaste suurimaks esindajaks on merisutt (Petromyzon marinus). Merisutt on haruldane vereimejast kala, kes kuulub silmuliste (Petromyzontiformes) seltsi ja keda kohtab harva Eesti vetes. Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral (Caputi and Budelli, 2006). Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. Merisutid kasvavad kuskil 90- 100 cm pikkuseks ja nende kaal võib ulatuda kuni 3 kg. Oliivipruunil kehal esinevad mustad laigud, altpoolt esineb värve valkjast kollakaspruunini
annaabi.ee 
