gladiaatorite armee kohta andmeid koguma. Kui käskjalg tagasi tuli, teatas ta, et armee on ligi kümne tuhande mehe suurune ning nad ei plaani väljuda Nola juures asuvast laagrist. Preetor mõtles kaua, mida edasi peale hakata. Lõpuks otsustas ta oma väe poolitada ning rünnata gladiaatoreid ühtlasi kahelt poolt.Spartacus aga, niipea kui sai teada vaenlase liikuma asumisest, hakkas viivitamatult liikuma roomlaste vastu.Asudes oma leegionidega Casilinumi laagrisse, lahutas ta mõlemad vaenlase väesalgad, võttes neilt võimaluse Capuasse varjule minna. Spartacuse imestuseks, oli üks vaenlase väesalgast juhtunud nendega samale teele. Toimus lahing, mille Spartacus võitis. Järgmisel päeval otsustas gladiaator preetor Variniusel tee ära lõigata ning asuda temaga lahingusse, mille ta ka võitis. Need kaks võitu tõid Spartacusele suure lugupidamise sõjaväes ning tegid tema nime veel hirmuäratavamaks Lõuna-Itaalia provintsides.
Nende linnadel oli sestpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (9088 eKr) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. · Faalanks (lk 210) Vana-Kreeka ja Makedoonia jalaväe lahingurivistu. · Tsentuurio (lk 212) Tsentuurio on sadakonna ülem Rooma armees. Tsentuuria oli kuni 100-meheline üksus. · Gaesus (lk 216) sõjajumal muinasgallialastel. XIII peatükk Casilinumi lahingust Aquinumi lahinguni Publius Varinius jõudis saatis ratsaväe prefekti gladiaatorite armee kohta andmeid koguma, tagasi tulles viimane, et armee on ligi kümne tuhande mehe suurune ning nad ei plaani väljuda Nola juures asuvast laagrist. Preetor otsustas oma väe poolitada ning rünnata gladiaatoreid ühtlasi kahelt poolt. Spartacuse imestuseks, oli üks vaenlase väesalgast juhtunud nendega samale teele. Toimus lahing.