Kohvist hoopis levinumad olid need kohvi asendusained: viljakohv, sigurikohv jne. Neid on propageeritud nii tervislikel kui (rahva)majanduslikel kaalutlustel. Surrogaatide tarvitamise oli veelgi ulatuslikum sõjaajal ja muidu keeruliste aegadel. Oakohv. Verner Koduse kohvijoomise kõrval on kindel koht olnud ka kohvikutel kultuurilooliselt olulised, tõsieestlasele veidi põlastusväärsed ajaraiskamiskohad. Esimese teadaoleva kohviku avas Tallinnas 1702. aastal hispaanlane Alphonso Carvallido. Selle kohviku kohta pole kuigivõrd andmeid. Tänapäeva arusaamadele vastavad kohvikud hakkasid tekkima 18. ja 19. sajandi vahetusel. 1894 avasid Wilhelm ja Hugo Werner Tartus, Jaani 7 "Viini kondiitriäri". Arvatavasti juba I maailmasõja eel kolis kohvik oma hilisemasse, hästituntud asukohta. Algul olid kohviku külastajateks eelkõige naised. Hiljem tõrjuti saksa kohvitantad aegamööda tagaplaanile ja Vernerist kujunes kirjanike, kunstnike ja teiste vaimuinimeste kooskäimise koht
ja 80. aastatel. Koduse kohvijoomise kõrval on kindel koht olnud ka kohvikutel - kultuurilooliselt olulised, tõsieestlasele veidi põlastusväärsed ajaraiskamiskohad. Esimese teadaoleva kohviku avas Tallinnas 1702. aastal hispaanlane Alphonso Carvallido. Selle kohviku kohta pole kuigivõrd andmeid. Tänapäeva arusaamadele vastavad kohvikud hakkasid tekkima 18. ja 19. sajandi vahetusel. 1894 avasid Wilhelm ja Hugo Werner Tartus, Jaani 7 "Viini kondiitriäri". Arvatavasti juba I maailmasõja eel kolis kohvik oma hilisemasse, hästituntud asukohta