oma reisiaruande dikteerimiseks kaasvang Rusticusele, kes selle kirja pani. Marco Polo seiklused Aasias, mis ilmusid pealkirja all ,Reisid', sisaldasid sedavõrd hämmastavaid teateid, et kaasaegsed pidasid neid väljamõeldisteks. Hilisemad andmed (Yule ja Pauthier) on tõestanud, et paljudel Polo juttudel on tõepõhi all. Veneetslaste reisijutte loeti palju ja vaieldi nende üle 14.-16 sajandini. Kolmest suurest keskaegsest maailmarändurist (Rubruki Wilhelm, Carpini ja Marco Polo) viibis Marco Polo Kõige kauem suurkhaani aladel, läbis pikimad vahemaad ja tõi Euroopasse esimesed detailsed ajaloolised ja geograafilised aruanded Kaug-Ida kohta.
Tserniigovis üritatakse linnast välja tungida aga mongolid on kavalad, põhiosa kaitsjaid lüüa koos vürstiga. 1240 seisid mongolid Kiievi all, mongolite väge juhatas Batu-khaan ja kümme suurt väejuhti. Kiievit väejuht Dimitri. Kiiev pidas üheksa päeva vastu, järgnes üks ööpäev tänavalahinguid. Lahingut nii ägedana kirjeldatud, et mongolite noolte tõttu polnud päikest näha. 1240 vallutati Kiiev, mõningatel andmetel, et kõvasti purustatud. 1245 üks paavsti saadik Carpini teade järgi olnud Kiievis alles ainult 200 mja. Kaliitsia-Voloonia aladel jätkub sõjakäik. Osa linnu alistub väga kiiresti, suuremat sõjakäiku pole vaja ettevõtta. Mongolite sõjakäik 1241 jätkub edasi Lääne poole. Venelaste arvelt täiendavad oma vägesid, stepi ja rändrahvaste seast ka lisa. Batu-khaanist 14. sajandil joonis Hiinast, kus teda hiinapäraselt kujutatud. 1241 Liegnitzas lahing, Poola, Ungari ja Saksa ordu väed kaotavad mongolitele
olev Kolumbuse-eelne maakaart neist Uue Maailma maadest, millised avastas Leifr Eiriksson 11. sajandil." (Ceran 1978:19). Selle kaardi leidmine oli puhas juhus. Nii teatab Thomas Marston Yale'i Ülikoolist: "1957. aasta oktoobris näitas antikvaar Laurence Witten New Havenist minu kolleegile Alexander O. Vietorile ja mulle õhukest, uuesti vasikanahaga köidetud raamatut, mis sisaldas nii maailmakaarti koos Islandi, Gröönimaa ja Vinlandiga kui ka seni tundmatu aruande Johann de Plano Carpini misjonireisist mongolite juurde aastail 1245 1247. Witten olevat selle raamatukese omandanud ühest Euroopa erakogust. Kaardiga tegelesid teadlased ümmarguselt kaheksa aastat. Siis jõudsid nad selle dramaatilise avaldamiseni vahetult Kolumbuse päeva eel, kusjuures tähelepanu sai kõige rohkem ülal vasakul leiduv tekst: "Pärast pikka reisi Gröönimaalt lõunasse Lääneookeani kaugemaisse tundmatutesse osadesse 11
annaabi.ee 
