c) 3 suurt sidet, mis luult mis luule kulgevad lig. collaterale radiale - epicondylus lateralis humeri’lt kaheks hargnedes ulnale. ligamentum anulare radii - ulnalt ulnale. lig. collaterale ulnare - humeri epicondylus medialiselt ulna lateraalkülje ülaosale. ! 4. Art. radiocarpalis (proksimaalne käeliiges) ! a) mis moodustavad liigese augu, mis liigese pea liigese pea: os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum liigese auk: facies articularis carpalis radii, discus articularis, osalt ka lig. collaterale carpi ulnare b) tüüp, teljed ja liikumised tüüp: ellipsoidliiges teljed ja liikumised: frontaaltelg - flexio-extensio, sagitaaltelg - abductio-adductio + circumductio c) mis luud moodustavad: radius, os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum ! 5. Nimeta liigese tüüp ! a) art. atlantooccipitalis - ellipsoidliiges b) art. humeri – keraliiges c) art. sacroiliaca – amfiartroos d) art. radiocarpea – ellipsoidliiges e) art
Kodarluupea liigestub küünarluuga külgpinnal liigesringmikuga (circumferentia articularis). Kodarluupeast allpool on kodarluukael (collum radii) ning sellest allpool on kodarluuköber (tuberositas radii). Kodarluukehal (corpus radii) on luudevaheline serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus styloideus) ning mediaalses otsas on küünarluumine sälk (incisura ulnaris). Distaalsel küljel on randmine liigespind (facies articularis carpalis). KÜÜNARLUU (ulna) (peas) Küünarluu ülemisel osal on 2 jätket: ülespoole on suunatud küünarnukk (olecranon) ning ettepoole on suunatud nokkjätke (processus coronoideus), mille lateraalsel küljel on kodarluumine sälk (incisura radialis) ning küünarluukörpus (tuberostias ulnae). Mõlemad jätked piiravad plokisälku (incisura trochlearis). Küünarluukehal (corpus ulnae) on luudevaheline serv (margo interosseus)