Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaalkurjategijaid ja muid süüdi mõistetuid. Kolooniate eest vastutasid kuninga poolt määratud kubernerid. Põhja-Ameerikasse elama asunutel kehtisid samad seadused, mis Inglismaal. Omavalitsusi hakkasid looma kolooniates elavad täiskasvanud mehed. Järk-järgult moodustusid need kõigis 13 koloonias. Ameerika põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid u 400 hõimu. Nemad võtsid valgeid
Selleks ajaks oli ära olnud juba mitu lahingut, kuid tõeline sõda algas alles aastal 1862, kui Unioon otsustas et nad annavad endast 100% ja läksid täielikule rünnakule Konföderatsiooni vastu. Lõuna suutis põhja rünnakuid tagasi hoida kolm aastat, Robert E. Lee eesotsas. Uniooni võit sai selgeks siis, kui nad võitsid mitu suurt lahingut Apalatšides. 1865. aasta kevadeks andis Konföderatsioon alla, peale seda kui Kindral William Tecumseh Sherman viis oma armee Georgiasse ja Lõuna-Carolinasse, hävitades nende majandusliku struktuuri. Kui Unioon püüdis kinni Konföderatsiooni presidendi Jefferson Davise, Georgias, 10. mail 1865, lõppes kõik. Sealt algas ka orjavaba riigi ülesehitus. Üks suurimaid probleeme sõdurite jaoks oli see, et ei meditsiinile abi ei olnud piisavalt kiire või üldsegi puudulik, tänu sellele on tänapäeval kiirabi. Kuna Abraham Lincoln oli huvitatud tehnoloogiast, siis tänapäeval on tehnoloogia peamine kommunikatsiooni juht. Tänu
Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloiseerimine 16. sajandi algul jõudsid Põhja-Ameerikasse hispaania konkistadoorid, siis inglased prantslased, hollandlased jne. Väljarändajate sulgas olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid. Oluline oli usuline taust: inglise puritaanid asustasid Ameerika kõige kirdepoolsemad alad Uus-Inglismaa, katoliiklased koloniseerisid idaranniku keskosa Maryland ja prantsuse hugenotid rajasid oma kodu idarannikul lõunaossa- Carolinasse. 17. sajandil oli koloniaid paljudel riikidel, kuid see tõi kaasa omavehelisi võitlusi. Esialgu tulid nendest võitjatena välja Inglismaa ja Prantsusmaa. /1626. A kaotasid New Torgi hollandalased/ 1763 kaotasid oma alad ka prantslased inglastele. /tänapäeval ainus prantsusekeelne piirkond veel Quebec/ Inglise kolooniate elukorraldus 1776 aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus esitati iseseisvumise nõue. 4
annaabi.ee 
