(üldlevinud väljendiga: chips). Kui keemiarohke see vein on, võib oletada, hinnaklassis kuuluvad nad igatahes odavamete hulka. Veinimeister võib saavutada erinevaid maitse-efekte, kasutades erinevat liiki puitu. Väga kalleid veine laagerdavad nad enne kokkusegamist erinevates veinikogustes erineva vanusega vaatides ning segamisel saavutatakse oodatud efekt. Üks tähtis faktor, mis määrab veini tammisuse on aeg, kui pikalt on vein jäetud vaati laagerduma. Õrnemad valged, nagu Cardonnay, hoitakse maitse saavutamiseks tammes 4-6 kuud. Täidlased punased võivad vaadis veeta kuni 2 aastat. Kui tammine vein tundub, sõltub veel sellest, kui ruttu ta peale vaadis olemist ära juuakse. Jõulised ja tugevad veinid, nii punased kui valged, on loodud nii, et peale tammega kokkupuutumist jätkub nende küpsemine pudelis. Veini tippaja saavutamiseks läheb veel aega. Aja jooksul puuviljased ja marjased aroomid segunevad tamme maitsetega ning toimub vastastikune tasanemine
Vein küpseb kiiremini soojas ning aeglasemalt madalal temperatuuril. Püsiv temperatuur on väga oluline. Heledad veinid muutuvad aastatega kollakamaks ja punased veinid heledamaks. ENAM LEVINUD VIINAMARJA SORDID CABERBET SAUVIGNON See tuntuim tumeda viinamarja liik maailmas. Koos Merlo´tiga, millega teda sageli segatakse, on see kõige olulisem Bordeaux´s, mis on edukas ka Uues Maalimas. Marjad on parkainerikkad. CARDONNAY Chardonnay on kahtlemata kõige populaarsem hele viinamarjasort, seda tänu oma pretensioonitule iseloomule ja tõsiasjale, et ta on hõlpsasti veiniks muudetav. Chardonnayst tehakse klassikalist valget burgunderit ja see on üks kolmest sordist, millest harilikult sampanjat valmistatakse. CHENIN BLANC Seda sorti iseloomustab väga suur happelisus ja ta vajab palju päikest, et korralikult küpseda, vastasel korral jääb vein kirbeks
annaabi.ee 
