raadiosageduslainetele võib põhjustada. Suurim oht, mida mobiiletelefonid praeguste uuringute kohaselt ka reaalselt põhjustavad, on liiklusele ning parim profülaktika on telefoniga sõiduajal mitte rääkimine. Kasutatud kirjandus 1. Ahlbom A, Green A, Kheifets L, Savitz D, Swerdlow A. 2004. Epidemiology of Health Effects of Radiofrequency Exposure. Enviromental Health perspectives 112, 17411754. 2. Cardis E, Deltour I, Vrijheid M, Combalot E, Moissonnier M, Tardy H, Armstrong B, Giles G, Brown J, Siemiatycki J, Parent ME, Nadon L, Krewski D, McBride ML, Johansen C, Collatz Christensen H, Auvinen A, Kurttio P, Lahkola A, Salminen T, Hours M, Bernard M, Montestruq L, Schüz J, Berg-Beckhoff G, Schlehofer B, Blettner M, Sadetzki S, Chetrit A, Jarus-Hakak A, Lagorio S, Iavarone I, Takebayashi T, Yamaguchi N, Woodward A, Cook A,
oskab kirjeldada suurt ja väikest vereringet teab vereringe põhinäitajaid (pulss, vererõhk) igas vanuses inimeste puhul; teab arteriaalse vererõhu normväärtusi; oskab anda selgitusi pulsi tekkimise kohta, teab pulsi palpeerimise kohti Üldine sissejuhatus Südamel kui vereringe pumbal on ülesanne varustada kõiki keha piirkondi püsivalt ja piisavalt verega. Seda pumbafunktsiooni tuleb tal täita kogu inimese elu jooksul. Südame asukoht Süda (cor, cardis) on lihaseline verd pumpav õõneselund, mis paikneb koos südamepaunaga rinnaõõnes, diafragma peal ja rinnaku ehk sternumi taga. Inimese süda on tema rusika suurune. Südamel eristatakse laia osa – põhimikku, kitsenenud osa – tippu ja eesmist, tagumist ja alumist pinda. Südame põhimiku osast lähtuvad suured veresooned ja ta asub kolmanda roide kõrgusel. Südame tipp asetseb viienda roidevahe kõrgusel medioklavikulaarjoonel (mõtteline joon, mis läbib rangluu keskpunkti) vasakul
annaabi.ee 
