vahtrat, saart, jalakat, sangleppa, haaba, remmelgat, toomingat, pihlakat ning vahel ka kuuske ja tamme. Kallaku pinnal kasvavatele puudele on iseloomulikud omapärased tõusvad tüved ning lopsakas ja liigirohke alustaimestik, kus kasvab palju sõnajalgu (Linkrus 1998). Linkrus tõstab haruldasematest liikidest esile mets-kuukressi (Lunaria rediviva), täpilise iminõgese (Lamium maculatum), karulaugu (Allium ursinum), hammasjuure (Cardamine bulbifera) ja mets-jürilille (C. impatiens). Kõige esinduslikum on pangamets põhjaranniku kirdeosas (Saka-Ontika-Toila pankranniku kohal) (Kalda 1958 ref Linkrus 1998). Soome lahe rannikumadalikul leidub ka mitmeid poollooduslikke pärandkooslusi (sh soostunud niidud, pärisaruniidud). Hinnanguliselt on säilinud alla 3000 ha poollooduslikke kooslusi, millest suure või väga suure looduskaitseväärtusega on ligi 45%. (Mesipuu 2011) Taimkatte poolest
procyonoides) ning kalastamas minki (Mustela vison). Imetajatest võib kohata veel lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis lupus), karu (Ursus arctos). Taimedest: suur paelsammal (Metzgeria conjugata), pehme koeratubakas (Crepis molli), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), veel võib leida erinevaid sõnajalgu (Aspidiaceae), harilikku kuutõverohtu (Polygonatum odoratum), lõhnavat varjulille (Asperula odorata), hammasjuurt (Cardamine pulbifera), kaunist kuldkinga 20 (Cypripedium calceolus), kõdu-koralljuurt (Corallorhia trifida), kivi-imarat (Polypodium vulgare) ning teisi huvitavaid taimi. Veetaimestikust on esindatud lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium) ning väike ning kollane vesikupp (Numphar pumilum, N. luteum). Lisaks turbasammaldele võime nii mätastel kui ka
annaabi.ee 
