valgumolekulist ja uue peptiidsideme tekkimist väljalõikekohta ümbritsevate ah jääkide vahele) DNA polümeraasi kodeerivas alas - isesplaiseeruvad intronid (seni teada faagidel ja phycodnaviirustel) – mimiviirusel on vähemalt neli sellist introni, mis kõik paiknevad RNA polümeraasi kodeerivates geenides. Virion Mimiviiruse virion on 400 nm diameetriga ikosaeeder, milles peale kapsiidivalkude leidub veel ka ensüüme (sh. RNA capeerimise ensüüm) ja viiruse mRNAd. Kapsiid on ca 40 nm paksune ja sellest ulatuvad välja pikad niitjad jätked ja kapsiidi all paikneb kaks kahekihilist membraani. Mimiviirus kodeerib: 1.Vähemalt kümmet valgusünteesil osalevat valku sh. nelja aminoatsüül-tRNA süntetaasi, translatsiooni initsiatsioonifaktoreid 4E (cap-siduv faktor) ja IF-4A (helikaas); translatsiooni faktor eF-TU (GTP-d siduv faktor) 2. DNA reparatsiooni valke sh
1.7. Sekundaarne translatsioon Uued dsRNAd, mis asuvad uutes subviraalsetes partiklites (sekundaarsed transkriptsioonilised partiklid) on maatriksiks uue põlvkonna mRNA-de sünteesile (nn. hilised mRNAd, moodustavad 95% reoviiruse poolt sünteesitavatest mRNAdest). Hilised mRNAd on detekteeritavad 4-6 tundi peale infektsiooni ja nende sünteesi maksimum on ca 12 tundi peale infektsiooni. Reoviiruse hilised mRNAd on sageli capeerimata (sekundaarset transkriptsiooni teostavates partiklites asuv capeerimise-kompleks on arvatavasti latentses seisundis), kuid sellele vaatamata transleeritakse neid efektiivselt. Raku translatsiooni mahasurumine reoviiruse poolt võib: 13 LIISI KINK 14
annaabi.ee 
