prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus (renessansi lõpul arenes intsrumnetaalmotetiks) Capellid- olid väiksed ansamblid , kus mängijatesks on puhkpillid Toccata- näpitavale instrumendile või klahvpillile mõeldud kiirestiliikuv pala. Itaalia keelest tõlgituna ka klahvpillifantaasia Sonata- 16. Sajandi lõpus kasutusele võetud instrumnetaalpala nimetus. Algselt ei kujutanud kindlat vormi, ega erinenud oluliselt canzonist. Motett- 3-häälne mitmehäälsuse vorm, mis oli kahes keeles(pr. Ning ladina). Aluseks oli laenatud põhimeloodiad. Madrigal- 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2- häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv. Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist)
kõlas eelkõige vespriteenistustel. 2.6.1. kontsertlik kirikumuus.: sonaat, instrumentaalkantsoon, kontsert instrumentaalkantsoon canzon, algselt prntsuse chansoni instrumentaaltöötlus, hiljem aga lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala. sonaat 16 saj lõpust alates tähistati instrumentaalpalu ka nimetusega sonata, algselt ei kujutanud see enesest mingit kindlat vormi, oli lihtsalt instrumentaalteos, ega erinenud oluliselt canzonist. 16.-18. saj nimetati sonaadiks kõiki instrumentaalteoseid, et eristada neid vokaalmuus.st. Kontsert concerto algtähendus it k on `koosmäng', zanri- ja stiilinimena tuli käibele 16 saj lõpul Veneetsia koolkonnas. Kontserditeks nimetati seal suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele, tavaliselt vastandati koosseisu erinevaid gruppe: vaheldusid instrumentaalsed ja vokaalsed osad, virtuoossed soolo- ja massiivsed koorilõigud. 2.6.2
annaabi.ee 
