Kirik avaldab ilma vastuseisuta austust keisrile. Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kiriku õiguse peamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alus. Kirikuõigus sai alguse Roomast. Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, mis väideti pärinevat otse apostlitelt. Neid juhiseid nimetati kaanoniteks (kr.k karjasekepp), mida peetakse kanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi alguseks. Hiljem lisandusid neile veel Uuest ja Vanast testamendist pärit reeglid. Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsuse diktiga, Theodosius I valitsemisajal saavutas kristlus 380.a ametlikult riigiusu seisundi. 496.a tunnistas ristiusku ka Frangi riigi kuningas Chlodovech. Algselt koosnes kanooniline õigus põhiliselt pühakirjast tulenevatest ettekirjutustest, siis VIII ja IX
Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kirikuõiguse peamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alusKirikuõigus sai alguse Roomast. Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, misv ä i d e t i p ä r i n e v a t o t s e a p o s t l i t e l t . N e i d j u h i s e i d n i m e t a t i k a a n o n i t e k s ( k r. k k a r j a s e ke p p ) , m i d a p e e t a k s e kanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi alguseks. Hiljem lisandusid neile veel Uuest ja Vanasttestamendist pärit reeglid.Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsusediktiga, Theodosius I valitsemisajals a a v u t a s k r i s t l u s 3 8 0 . a a m e t l i ku l t r i i g i u s u s e i s u n d i . 4 9 6 . a t u n n i s t a s r i s t i u s ku k a Fr a n g i r i i g i ku n i n g a s Chlodovech.Algsel t koosnes kanooniline õigus põhiliselt pühakirjast tulenevatest
annaabi.ee 
