Mere sõjal kasutati esimest korda ka allveelaevu, üks uputas isegi suure inglise reisilaeva Lusitania. Sellegi poolest polnud merel suuri lahinguid. Sõda lõppes 11. novembril 1918. aastal. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm 2 oma troonist. 11. novembril kirjutasid antandi ja Saksamaa esindajad alla Campiegne´i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest, sealhulgad ka kõik oma allveelaevad. Pariisi rahukonverentsil, mis toimus 19191920. aastatel, surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919
koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine keelustati. Laiali saadeti rahvusväeosad ja Omakaitse. Okupatsioonivõimude tegevust iseloomustavad rahva sõnad: "keelan-käsen, poon ja lasen". Ka majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Baltisakslased ürtasid samal ajal luua siinmail Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisva Balti hertsogiriiki. 11. novembril 1918. a kirjutati alla Campiegne´i vaherahule. 11. novembril astus ka Ajutine Valitsus taas kokku. Lõpuks taastati välja kuulutatud iseseisev Eesti Vabariik. Vabadussõda Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja korraldada revolutsioone teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid
annaabi.ee 
