Sel ajal oli eepiline luule väga suure au sees, põhiesindajad olid itaallased. 1516- Ariosto (itaallane) ,,Raevunud Orlando", rüütliromaan. Hispaanias hakati sel ajal kirjutama rohkem proosas, aga Itaalias läks edasi värssteoste traditsioon. Kõige rohkem kasutatud vormiks sai oktaav- puhaste riimidega, küllaltki keeruline, suurem osa tolle aja eepilist luulet on kirjutatud oktaavides. Täiuslikult pole võimalik edasi anda oktaavides kirjutatut. Camoes (portugallane)- ,,Os Lusiadas"- väljaspool Itaaliat kõige tuntum. Tema lüüriline luule on ka piisavalt hinnatud. Alonso de Ercilla- ,,La araucana". Tegi ise kaasa Tsiili vallutusretke, võttis osa lahingutes. Võib-olla mingi osa kirjutas ka Tsiilis, aga kindlasti enamuse Hispaania. Ilmus kolmes osas kahekümne aasta jooksul, ääretult mahukas teos. Taas oktaavivormis kirjutatud. Tõstab esile Tsiili indiaanlasi. Araucanad on peahõim. Annab ülevaadet indiaanlaste vaatepunktist, mitte
Itaalia jäi maailmavallutustest eemale. Tõusid esile vaid Hisppania ja Portugal, hiljem ka Inglismaa. Kui itaallased pidid leidma teemat oma eepostele, siis teiste ajaloosündmused jõudsid teosestesse (hisp, portg). Portugaallased olid tegusamad Aafrikas Angoola ja Mosambiik. Väiksemad alad ka Indias ja Hiinas. Indias olnud osa vallutati, sest Portugal oli väga kaugel ja ei saanud abi saata. Samuti suur portugalikeelne suurriik Brasiilia Lõuna-Ameerikas. Luis Vaz de Camoes (1524(25) 1580), aablisoost, sai hariduse ühes vanimas Euroopa ülikoolis Coimbras. Sattus kahte suurde pahandusse oma elu jooksul. Põgenes Põhja-Aafrikasse, kus lahingus kaotas ühe oma silma. Teine konflikt, oli valida kas vangistus või pagendus Kaug-Itta. Ta valis teise. Oli seal 20 aastat. 1570 jõudis Portugali tagasi, siis 1572 ilmus tal eepos "Luciaadid" (Lusitaania järgi, sest Portugali nimetati varem nii). Raamistus pärineb rohkem antiigist, toob sisse vanad
annaabi.ee 
