materiaalse maailma olemasolu, keha ja vaimu vastasmõju, tahtevabadus. Mis on ülim reaalsus? Mida me saame teada, mida peaksime teadma? Vähemalt mõnele esitatud küsimusele saad anda ka vastused. See annab tunnistust sellest, et filosoofi huvi nende küsimuste vastu on iseäralik, nimelt on ta „filosoofi huvi“. Üks ajastu võib filosoofia ülesannet näha väga erinevalt teisest ajastust. Skandinaaviamaades ning anglosaksi maailmas kestis „analüütilise filosoofia“, Viinis ja Cambridgeis alanud liikumiste troonipärija valitsemine pikka aega. Kuuldavasti andsid mujal maailmas tooni teist tüüpi filosoofiad nt marksism. Maailma vallanud üldise rahutusega mõne aasta eest võib täheldada märke sellest, et filosoofia hakkab jälle kihama. Luuakse uusi ühendusi. Marksistide leeris võib nt märgata huvitavaid lõhenemisi. Seisukoht, et filosoofia on keele loogika, ei kohusta meid pooldama konventsionalismi. Kui keelel või
1.) Vladimir Nabakov, sndinud 23. aprillil 1899. aastal Peterburis, oli he maineka juristi ja publitsisti poeg. Lapseplve veetis ta snnilinnas ja perekonna misas Peterburist luna pool, kus sai alguse tema eluaegne liblikate uurimise kirg. 1911-1917. aastal kis Vladimir Nabakov Peterburi gmnaasiumis. Sel ajal kirjutas ja avaldas ta oma esimesi luuletusi. 1919. aastal emigreerus perekond Inglismaale. Vladimir Nabakov ppis Cambridgeis kaks aastat vene ja inglise kirjandust, kolis siis Berliini, kus elas kuni 1937. aastani. lalpidamist teenis ta peamiselt eratunde andes, keeli ja tennisemngu petades. Peale selle tlkis ja kirjutas ta luuletusi, jutustusi ning romaane, mida esialgu avaldas pseudonmi Vladimir Sirin all. 1926. aastal abiellus Vladimir Nabakov Vra Slonimiga ning samal aastal ilmus tema esimene romaan Maenka. Lhikeste vaheaegadega jrgnesid seitse romaani vene keeles. Mais 1937. aastal emigreerus Vladimir
küberneetikasse. Ta sündis haritlaste perekonnas. Tema suguvõsast on teada mitu tuntud füüsikut ja inseneri. Alan Turing huvitus matemaatikast juba kooliaastatel. 1931. aastal astus Cambridgei Kuninglikku kolledzisse matemaatika erialale, 1935. aastal kaitses dissertatsiooni ning valiti Kuningliku Seltsi liikmeks. 1936. aastal asus tööle USA-sse Princetoni kolledzisse. 1938. aastal sai filosoofiadoktori kraadi. 1938. aastal läks tagasi Inglismaale ning tegeles teadusliku uurimistööga Cambridgeis. Enne Teist maailmasõda hakkas Turing välja töötama suurte loogiliste võimalustega arvutusmasinat. Ta arendas edasi oma 1937. aastal avaldatud artiklis esitatud universaalse masina loogilist teooriat. Aastatel 1939-45 töötas Turing Inglismaa välisministeeriumi kommunikatsiooniosakonnas. Teise maailmasõja lõpul pööras ta tähelepanu uutele automaatsetele arvutusmasinatele, mis olid konstrueeritud tema 1937. aasta artiklis kirjeldatud "universaalse masina" printsiipide kohaselt. 1945
Jrgnevad aastad veetis ta ksinda oma kodus Teeba lnenlval. Carter suri oma Londoni kodus 2. mrtsil 1939.aastal Hodgkini tvesse. Howard Carter maeti Putney Valei surnuaeda epitaafiga: Arheoloog ja egptoloog. 3. George E. S. M. Herbert, viies krahv Carnarvon 1866. aastal sndinud Carnarvon oli vana hea Inglismaa tpiline laps. Esimesed eluaastad veetis ta oma vanemate misaas Highclereis, keskhariduse omandas erapetaja ke all. Siis siirdus ta Etonisse, nagu hele noorele lordile ette nhtud. Cambridgeis Trinity kolled? is paistis ta silma le keskpraste saavutustega ratsaspordis ja sellega, et pidas oma kirjutuspuldis terve semestri vltel elusat madu. Kahekmne kolme aastaselt pidi Carnarvon prast oma isa surma le vtma perekonna hiigelvaldused. Sellest peale harrastas ta playboy elustiili vhem kll naistega lbikimise mttes, enam aga elu teisi naudinguid silmas pidades. Isiksusena on lord Carnarvon igupoolest ainult Inglismaal esinev segu