Elanud kogu aeg külg-külje kõrval, on inimesed tugevalt mõjutanud loomastiku kooslust. Peamine bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjus on intensiivne põllumajandusel põhinev tootmine, aga ka metsaraie ning kaevandamine. Puutumata alasid on Euroopas vähe, koosnedes peamiselt looduskaitsealadest ning rahvusparkidest, mis hõivavad Euroopa üldpindalast ligi 26 000 km2. Väga palju looduskaitsealasid asub Põhjamere rannikualadel (linnuvaatluspargid). Kuulsaimad rahvuspargid on Camargue ja Donanan Hispaanias. Euroopa liit on vastu võtnud ambitsioonika eesmärgi: peatada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse hävimine. Kasutatud allikad: Vikipeedia, biology.about.com, Google.com -i pildiotsingumootor, bioloogia.net
pesakonna hulka meelitada. Võõraid geene kandvate noorloomade eest hoolitsemine ei tohiks aga loodusliku valiku poolt kuidagi soodustatud olla. Millega sellist käitumist siis seletada? Osa uurijaid on seisukohal, et jaanalinnud püüavad osavalt ära kasutada lahjendusefekti: mida suurem on nende pesakond, seda väiksem on igal üksikul linnupojal (järelikult ka tema enda poegadel) tõenäosus langeda lõvi rünnaku ohvriks. Võtame teise näite. Vahemere ääres Camargue looduskaitsealal Lõuna-Prantsusmaal elavad poolmetsikud hobusekarjad koonduvad parmude tipphooajal suurtesse karjadesse, meelitades sellega kokku veelgi rohkem parme. Mis on siis sellise käitumise põhjuseks? Lähem uurimine näitas, et hoolimata sellest, et kõik läheduses elavad parmud hobusekarja juurde kokku lendasid, tuli iga hobuse kohta parme keskmiselt ikkagi seda vähem, mida suurem oli kari. Lahjendusefekt võib toimida nii ruumis kui ajas. Peale selle, et paljud loomad paiknevad
annaabi.ee 
