chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula) kanarbik (Calluna vulgaris) kanarbik (Calluna) kanarbikulised (Ericaceae) sookail (Ledum palustre) sookail (Ledum) kanarbikulised (Ericaceae) hanevits (Chamaedaphne hanevits kanarbikulised (Ericaceae) calyculata) (Chamaedaphne) harilik mustikas (Vaccinium mustikas (Vaccinium) kanarbikulised (Ericaceae) myrtillus) nõmm-liivatee (Thymus liivatee (Thymus) huulõielised (Lamiaceae) serphyllum) harilik näsiniin (Daphne näsiniin (Daphne) näsiniinelised (Thymelaeaceae) mezereum) harilik sarapuu (Corylus sarapuu (Corylus) kaselised (Betulaceae) või avellana) Corylaceae
vaid suhteliselt õhuke pindmine kiht. Puurinne: koosneb kas üksnes männist või selles esineb ka sookaski. Boniteet V Va. Põõsarinne: harilikult puudub või leidub üksikuid pajusid. Puhmarinne: hästi välja kujunenud, esinevad sookail (KD), sinikas (KD), kanarbik (KD), harilik kukemari (K), küüvits (K), hanevits (K), pohl, harilik jõhvikas, vaevakask. HANEVITS Chamaedaphne calyculata; nime päritolu: chamae maa peal (madalal), daphne loorber; calyculata kandeleheline, sõnast calyculus välistupp (siin ilmselt õietupele ligistunud kandelehekeste järgi). Kanarbikuline. Kasvukoht: hanevits kasvab vaid toitevaestel rabamuldadel, kõrgema kasvu saavutab rabamännikutes, kus kasvab koos sookailuga. Sookailuga võrreldes talub kõrgemat veeseisu ja lagedaid kasvukohti, kuid tiheda pruun turbasambla kattega lagerabas ei saa kasvada. Hanevits on mitmeaastane, mükoriisa abil toituv
rasvumise vastu, närvide korrastamiseks, maovaevuste puhul jne. Perekond hanevits (Chamaedaphne Moench. nom. cons.) [hhämädáfne] Perekonnanimi tuletatud kreekakeelsetest sõnadest chamae = maa peal, madalal ja daphne = loorber. Perekonnas vaid üks tsirkumpolaarse levikuga põhjapoolkera metsavööndis kasvav igihaljas mükotroofne kääbuspõõsas. Hanevits (Chamaedaphne calyculata (L.) Moench) [kalükuláta] Madal, 10.....80 cm kõrgune kääbuspõõsas on peitunud vartega enamasti samblasse, levides pikkamisi edasi. Eestis on oma areaali läänepiiril, esinedes rohkem maa kesk- ja idaosa 34 soodes ja rabaservades ning puududes Lääne-Eestis ja saartel. Üldareaal Euraasia ja Põhja- Ameerika põhjaosa turvasmuldadel.
Meie oludes tuleb eeskätt leppida siinkirjeldatud liikide kasutamisega haljastuses, kuna ülejäänud liigid on külmaõrnad ja lumeta talvedel hukkuvad isegi Kesk-Euroopas. Perekond hanevits (Chamaedaphne Moench. nom. cons.) [hhämädáfne] Perekonnanimi tuletatud kreekakeelsetest sõnadest chamae = maa peal, madalal ja daphne = loorber. Perekonnas vaid üks tsirkumpolaarse levikuga põhjapoolkera metsavööndis kasvav igihaljas mükotroofne kääbuspõõsas. Hanevits (Chamaedaphne calyculata (L.) Moench) [kalükuláta] Madal, 10.....80 cm kõrgune kääbuspõõsas on peitunud vartega enamasti samblasse, levides pikkamisi edasi. Eestis on oma areaali läänepiiril, esinedes rohkem maa kesk- ja idaosa soodes ja rabaservades ning puududes Lääne-Eestis ja saartel. Üldareaal Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa turvasmuldadel. Tsoon II. 1748. Tunnused: Võrsed: noored võrsed, lehed ja õietuped kaetud väikeste, ümarate roostekarva
annaabi.ee 
