aastal. Callisto Neist neljast kõige kaugemal asuv Kuu on Callisto suuruselt kolmas kuu meie päikese süsteemis. Tegemist on äärmiselt kerge taevakehaka olles sama suur kui planeet Merkuur kaalub ta kolma korda vähem. Liikudes oma orbiidil ja pööreldes ümber oma telje on juhtunud olukord, et ta on alati täpselt sama ,,küljega" Jupiteri poole. Tegemist on ühe vanima taevakehaga MPS (meie päikese süsteemis). Erinevates uuringutes on selgunud, et Callistol leidub vett peamiselt jääna aga ka vedelal kujul. Alles jäänud atmosfääri riismed on andnud aluse arvata, et sel planeedil võis kunagi ka elu olla. Europa Suuruselt natuke väiksem kui meie enda kuu Luna. Eriliseks teeb selle kuu see, et tema pind on võrreldes teiste kuudega äärmiselt tasane. Europal on võrreldes teiste kuudega märkimisväärne osoonikiht mis sarnaned Maa omaga, kuid on siiski kordades hõredam. Lisaks on Europal väga nõrk magnetväli, mis ei suuda teda kaitsta
Europa atmosfääris on hapnikku. Ganymede on kauguselt kolmas Jupiterist, suuruselt on ta suurim kuu Päikesesüsteemis ja suurem planeedist Merkuur. Ganymede mass on see-eest väike, ainult pool Merkuuri omast. Nagu ka Europal, on seal vett, jääd ja hapnikku. Seal on palju jääaluseid meile nähtamatuid kraatreid. Galieleo kuudest asub Jupiterist kõige kaugemal Callisto- suuruselt kolmas kuu Päikese- süsteemis. Callistol on väga palju kraatreid, suurim neist on 3000km läbimõõduga Valhalla.[13] Võrdlev pilt Galileo kuudest ja Jupiterist[13] 11 Titan Titan on Saturni suurim kuu, Päikesesüsteemis Ganymedese järel suuruselt teine kuu. Nagu ka Ganymedes, on Titan suurem Merkuurist, kuid mass on poole väiksem. Titani läbimõõt on 50%
annaabi.ee 
