rahvas soovis, et imperaator neid oma üritustega lõbustaks. Nero oli suurepärane pillimängija, ta oskas ka luuletada ja laulda. Mõni tema etteaste olevat kestnud isegi vara hommikust pärastlõunani. Nero oli teataval määral isegi näitleja, mängides nii Oidipust kui ka Heraklest. Siiski polnud etendused sageli ainult mängulise sisuga. Rahvas kasutas neid, et oma meelt avaldada ning viia ellu otsest demokraatiat. Näiteks nõuti omal ajal keiser Augustuselt abieluseaduse tühistamist, Caligulalt maksude alandamist. Samuti hoiti kogu lõbustuste ajal rahval hoolsalt silma peal keegi ei tohtinud magada, haigutada ega isegi vales kohas naerma puhkeda. Lisaks tavapärastele etendustele ning luule ja muusika saatel ajaveetmisele oli Roomas aukohal ka tsirkus. Tollane Circus Maximus oli suur ehitis, mahutades ligi paarsada tuhat pealtvaatajat. Seal peeti kaarikute võiduajamisi ja hoburakendite võistlusi ning gladiaatorite elu ja surma heitlusi
Caligula pidi minema Alexandriasse 25ndal jaanuaril, mis tähendas, et aega oli vähe. Caligulal oli kombeks poole etenduse pealt lahkuda ning sellega arvestasid ka konspiraatorid. Erinevaid versioone on Caligula mõrvast. Suetonis pakub välja kahte. Kui imperaator rääkis poistega, kes harjutasid oma esinemiseks, Chaerea, kes seisis ta selja taga, virutas oma mõõgaga kogu jõuga ja tabas Caligula kaela ja siis Sabinus pussitas teda veel rindu. Teine versioon on selline, et Sabinus küsis Caligulalt parooli ja kui Caligula ümber pööras, siis ta virutas oma mõõga läbi imperaatori lõua. Kui imeperaator maas lamades karjus, et ta on veel elus, siis teised konspiraatorid kiirustasid lähemale ja tapsid ta üle kolmekümne mõõga löögiga. Josephuse versioon on järgmine: selle asemel, et Caligulat tagant rünnata, ta seisis tema ette ja lõi sügava, aga mitte surmava löögi. Siis teised ründasid teda oma mõõkadega.
annaabi.ee 
