mitte aind reegleid järgiv. Sellega seotud ja Cervantese põhipretensioon Lopega Lope ei õpeta vaid näitab elu sellisena nagu see on (soodustab nende defektide, kirgede jne levimist). Selles nägi Servantes Lope edu saladust. Lope võitis ausas jõukatsumises. Võimalus dramaturgil haarata sellist nähtust ja probleemide ringi, polnud kammitsetud. Lopel tohutu haare (nähtused ja probleemid): palju ajaloolisi kroonikaid, vaimulikud näidendid (eriti autosakramentaalid, jääb maha vaid Calderonist), olustikulised näidendid/komöödiad (kaasaegse hispaania kirjeldamine). Hispaaniat kirjeldas ta seega kolmest mõõtmest: ajalugu, vaimsus, iseloom. Vaimulikud näidendid erinevalt Calderonist kirjutas ta olude sunnil. 1598. aastal suri Philippe II, olid keelatud armuintriigide näidendid ehk ilmalikud teatrietendused. Põhjus: teater võõrutab inimesed tööst jne. Lopet ei saa pidada religioosseks näidendikirjutajaks. Lope teemaks oli ja jäi
Trupp ei osanud vene keelt ja nad pidid mängima vene keeles. Neil polnud keelest mingit aimu ja nad õppisid teksti lihtsalt mehaaniliselt pähe. Mõned näidendid on siiani säilinud. Tekstid olid väga vaevalises vene keeles. Tõlkijad olid harjunud tõlkima diplomaatilisi dokumente, nad ei osanud mingeid armastuslugusid tõlkida. Näidendid olid kuulsate Euroopa kirjanike lihtsustatud versioonid. Need olid siiski esimesed teosed, kust vene vaataja sai aimu nt Calderonist. Peeter tahtis teatriga endale reklaami teha. Nii lasi ta kirjutada loo Vene-Rootis sõjast. Mõne aasta pärast see teater suri oma loomulikku surma. Tsaari õde Natalja osutus teatrilembeliseks ja hakkas oma palees korraldama teatrietendusi. Sellest ajast hakkasid Vene õukonnas toimuma igasugused etendused. Kord oli see ooper, kord nukuteater, kord commedia 7 dell arte
annaabi.ee 
