puudus pidev palk, eeldas ilmaliku kantaadi kirjutamist igaks pühapäevaks. Lisaks nendele komponeeris Händel Ruspolile veel oratooriumi "La Resurrezione" ja kolm ladinakeelset motetti. Peale Rooma ja Firenze jõudis Händel nelja aasta jooksul käia ka Veneetsias ja Napolis. Itaalias oldud aastad olid Händeli karjääri jaoks otsustavad: Itaalia oli koos Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Siin kohtus ta kõikide tuntud itaalia heliloojatega: Alessandro ja Domenico Scarlatti, Antonio Caldara, Arcangelo Corelli, Bernardo Pasquini, Antonio Lotti, Quirino Gasparini, Antonio Vivaldi, Tomaso Albinoni ning Giacomo Antonio Pertiga. Mitme teosega, nagu ooper "Agrippina" ja oratoorium "La Resurrezione", saavutas ta erakordse edu.[8] Händel saabus Itaaliasse andeka, aga toore heliloojana ning lahkus sealt viimistletud ja suure oskustepagasiga kunstnikuna. Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel
Händeli oopereis). Endiselt uhked lavakujundused, fantaasiarikas lavatehnika, peategelastel moodsad kostüümid. Tüüpdekoratsioonid nagu varemgi: tänav, väljak, sadam, pilved (koos neil hõljuvate lauljatega), aed, õu, saal, tuba (Veneetsias: tuba peegliga), teater teatris jne. Itaalia ooperi keskused väljaspool Itaaliat olid Viin, Dresden (Hasse), London (Händel). I periood opera seria arengus 1690-1720 Heliloojad: Alessandro Scarlatti, Tommaso Albinoni, Antonio Caldara, Giovanni Bononcini; perioodi lõpupoole ka Antonio Vivaldi. 1700. aastate alguses kirjutab Händel oma esimesed ooperid. Alessandro Scarlatti (1660-1725) tegutses nii Napolis kui ka Roomas (seal oli ta Rootsi kuninganna Christina kapellmeister). Tema ooperites esinevad da-capo-aariad, tähelepanu keskmes on vokaalmeloodiline liin, orkester hakkab saatma aariaid (enne: basso continuo pluss vähesed soolopillid, mille partiisid mängijad sageli ise
annaabi.ee 
