(Littorelletalia uniflorae) 2. Oligotrophic to mesotrophic standing waters with vegetation of the Littorelletea uniflorae and/or of the Isoeto-Nanojuncetea 3. Hard oligo-mesotrophic waters with benthic vegetation of Chara spp 4. Natural eutrophic lakes with Magnopotamion or Hydrocharition -type vegetation 5. Natural dystrophic lakes and ponds 6. Semi-natural dry grasslands and scrubland facies on calcareous substrates (Festuco-Brometalia) (* important orchid sites) 7. Fennoscandian lowland species-rich dry to mesic grasslands 8. Hydrophilous tall herb fringe communities of plains and of the montane to alpine levels 9. Northern boreal alluvial meadows 10. Lowland hay meadows (Alopecurus pratensis, Sanguisorba officinalis) 11. Fennoscandian wooded meadows 12. Active raised bogs 13. Degraded raised bogs still capable of natural regeneration 14
Geneetilise mullateaduse rajaja V.V. Dokutðajev (1846-1903), tema koolkondlased P.A. Kostõtðev (1845-1895) ja N.M. Sibirtsev (1860-1900) töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest. Ta koostas esimese muldade teadusliku klassifikatsiooni. Talle kuulub ka muldade geograafilise seaduspärasuste formuleerimise au. Kostõtðev on Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku. Mujal maailmas. Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu „An Essay on Calcareous Manures“ Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti.
mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid (enne peab huumus lagunema); geneetilise mullateaduse rajaja Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutšajev (1846-1903) – õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtšev (1845-1895) – agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) – esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu “An Essay on Calcareous Manures” Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) – hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) – mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine
ulatuses, liigilise koosseisus ning koosluse tootlikkuse tahtlikus mõjutamises. Kasutatud kirjandus · Kukk, T, Kull, K. 1997. Puisniidud. Estonia Maritima 2. · Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. Varrak, Tallinn · Luhamaa, H., Iikonen, I., Kukk, T. 2001. Läänemaa pärandkooslused. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu-Turku · Pärtel, M., Mändla, R. and Zobel, M. 1999. Landscape history of a calcareous grassland in Hanila, western Estonia, during the last three hundred years. Landscape Ecology · Sammul, M., Kull, K. and Tamm, A. 2003. Clonal growth in a species-rich grassland: results of a 20-year fertilization experiment. Folia Geobot. · Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused: puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Internetileheküljed 1. Artikkel
· Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. V.V.Dokutsaev geneetilise mullateaduse rajaja. P.A. Kostõtev ja N.M. Sibirtsev töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest P.A. Kostõtev - Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev - koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti.
processes be reconciled? Oikos 106: 185-192 5. Benstead, P., Jose P., Joyce, C., Wade, M., 1999. European Wet Grasslands. Guidelines for management and restoration. RSPB, Sandy. 6. Connell, J.H. 1978. Diversity in tropical rain forests and coral reefs. Science 199: 1302-1309. 7. Diemer, M.W. & Pfadenhauer, J. 1987. Effects of differential defoliation on shoot growth, density and phytomass of three graminoids in a calcareous fen. Oikos 50: 183- 190. 8. Eriksson, O. 1993. The species-pool hypotesis and plant community diversity. Oikos 68: 371-374. 9. Falinska, K.1991. Plant demography in vegetation succession. Kluver Academic Publishers, Dortrecht, Boston, London. 1-220. 10. Falinska, K. 1995. Genet disintegration in Filipendula ulmaria: consequences for population dynamics and vegetation succession. Journal of Ecology 83: 9-21. 11. Grace, J.B. 1999
mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid (enne peab huumus lagunema); geneetilise mullateaduse rajaja Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutsajev (1846-1903) õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtsev (1845-1895) agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu "An Essay on Calcareous Manures" Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine
annaabi.ee 
