Sidemed: - Liigesekapsel õhuke, pakub vähest stabiilsust, mistõttu on kollateraalsidemed olulised frontaaltasapinnaliste liigutuste piiramisel - Mediaalne kollateraalside e lig. deltoideum - Lateraalne kollateraalsidemete kompleks: Lig. talofibulare anterius Lig. talofibulare posterius Lig. calcaneofibulare 13 Art. subtalaris - Moodustub taluse ja calcaneuse vastavate liigespindade vahel. - Ratasliiges - Üheteljeline (põikitelg) - Liigutused: jala pronatsioon (koosneb: eversioon, dorsaalfleksioon, abduktsioon) (põikitasapind) jala supinatsioon (koosneb: inversioon, plantaarfleksioon, aduktsioon) Art. tarsometatarsales (kanna-pöia liigesed) - Tarsometatarsaalsed liigesed moodustuvad kanna distaalse rea luude (os cuneiforme mediale, intermedia ja laterale ning os cuboideumi) ja pöialuude basiste
Keskne rühm Musculus interossei dorsales o: kahe metatarsaalluu teineteise poole suunatud pinnad i: 2. -5. varba proksimaalse põhimiku külgpind Musculus interossei plantares o: 3. -5. Metatarsaalluu mediaalne pind i: proksimaalse faalanksi põhimik Musculus lumbricales o: musculi flexor digitorum longuse kõõlustelt i: 2. -5. Varba proksimaalse faalanksi põhimiku külgpinnale Musculus quadtratus plantae o: 2 peaga calcaneuse alumiselt pinnalt i: musculi flexor digitorum longuse kõõlused Musculus flexor digitorum brevis o: processus medialis Tiberis calcanei i: 4ks kõõluseks -> kinnituvad 2. – 5. varba kesksele faalanksile Väikevarba lihaste rühm Musculus opponens digiti minimi o: ligamentum plantare longum i: 5. metatarsaalluu lateraalne serv Musculus flexor digiti minimi brevis o: 5. Metatarsaalluu põhimik i: väikevarba proksimaalse faalanksi põhimik
annaabi.ee 
