armuloost Héloïse'iga ja tema õpetustest ning filosoofiast. Pierre Abélard on eelkõige tuntud oma universaalprobleemide lahenduse ja dialektika kasutamise poolest. Samuti on ta tuntud oma luule ning armuafääri poolest Héloïse'iga. ,,Chambers Biographical Dictionary-s" on teda kirjeldatud, kui 12. sajandi kõige teravamat mõtlejat ja julgeimat teoloogi. Palju infot võib tänapäeval tema kohta leida tänu säilinud kirjutistele, sealhulgas näiteks autobiograafia Historia calamitatum'ile (,,Minu õnnetuste ajalugu.") Pierre Abélard Varasem elu Pierre Abélard, tegeliku nimega ,,Pierre le Pallet", sündis 1079. aastal Prantsusmaal Britannia maakonnas rüütliperekonda. Ta loobus oma pärandusest ja sõjamehekarjäärist selle nimel, et õppida Prantsusmaal filosoofiat, eriti loogikat. Ta õppis kiiresti ning oli loomulikult juba väga andekas. Eeskuju võttis ta näiteks sellistelt suurkujudelt nagu Cicero, Horatius, Juvenalis, Ovidius, Lucanus, Seneca ja Vergilius
loco parentis. Järgnes rida arusaamatusi Héloïse'i onuga, mis lõppesid Abélardi ründamise ja kastreerimisega. Héloïse'ist sai Abélardi pealekäimisel nunn ja temast endast benediktiini munk, nende poeg Astralabius saadeti üleskasvatamiseks Abélardi õe juurde. Armunud suhtlesid elulõpuni vaid kirjavahetuse teel. Tema eluloo tähtsamateks allikateks olidki kirjavahetus Héloïse'ga ja tema autobiograafiline kiri Historia calamitatum. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast nomen (nimetus) ja sermo, mis oma sisus väljendab mõeldud tegelikkust. Nomen võib käia paljude konkreetsete asjade kohta. Universaalid ei ole asjad, sest viimased on singulaarid. Asjad ei saa olla üldised;