Tseesium Cs Tabelis paiknemine: Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on leelismetall, mille järjenumber on 55 ning mille aatommass on 132,9054. Ajalooline taust: Tseesiumi avastasid Robert Wilhem Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 1860.aastal. Pikka aega peeti tseesiumi kaaliumiks, mistõttu tekkis arvutusest vigu. Kahe sinise sektrijoone järgi, mille abil element avastati, pandi sellele nimeks landina keelne nimetus caesum, mis tähendab taevasinist. Leiduvus: Tseesiumi on looduses väga vähe. Seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta. Suure reaktsioonivõime tõttu ei esine tseesiumi kunagi puhta elemendina, vaid alati ühendina. Näiteks leidub seda haruldases mineraalis-pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt ning ka Tanco kaevanduses Bernici järve ääres. Kasutamine: Tseesiumit kasutatakse ainult vähesel määral, kuna tseesiumit on raske ette valmistada ja tal on kõrge reaktsioonivõime.
certus, a, um kindel; teatud (arv, koht, aeg), optimus, a, um) hea; tubli teada, tuntud brevis, e lühike cterus, a, um, hrl. pl. cter, ae, a muud, cad, cecid, csum, ere kukkuma, langema teised, ülejäänud caeds, is f tapmine, mõrv(amine); (tapmisel cing, cinx, cinctum, ere (vööna) valatud) veri ümbritsema, ümber v sisse piirama caed, cecd, caesum, ere (maha) raiuma, circ adv. (ümber)ringi; ligikaudu, umbes, lööma; tapma paiku; praep. c. acc. ümber, juures caelestis, e taeva-, taevalik; jumalik; circiter adv. (ümber)ringi, igast küljest; suurepärane, tore; subst. caelestis, is m (hrl. ligikaudu, umbes; praep. c. acc. lähedal; pl. caelests, ium) taevalik olend, jumalus paiku, ajal caelum, n taevas circum adv
annaabi.ee 
