Capricciosa: mozzarella, seened, väikesed artišokid, keedusink, oliivid, õli Romana: tomat, mozzarella, anšoovised, pune, õli Quattro Stagioni: tavaliselt käivad selle peale samad ained, mis capricciosa´le, aga mitte segamini Diavora:tomat, mozzarella, vürtsine vorst, pune, õli Quattro Formaggi: provolone, Parmesani, gruyère´i ja lambajuustuga Siciliana: mustad oliivid, rohelised oliivid, anšoovised, kapparid, Caciocavallo juust, tomat Margherita: tomat, mozzarella, pune/basiilik (Jo 5 Joonis 1. Margherita pitsa. 2. Pasta Terminoloogiliselt eristatakse kahte tüüpi pastasid: pasta secca´t (kuivatatud) ja pasta fresca ´st (värske). Viimase sideaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Esimesed kuivatatud nuudlid mõeldi välja meremeeste jaoks. Sitsiilia meremehed võtsid
Gouda, eelmise lähisugulane. Inglaste tuntuimateks on Sage Derby, Double Gloucester, Cheddar ja Chesire, prantslased on uhked selliste sortide üle nagu Cantal ja Comté. Eraldi peab mainima Itaalia kivikõvu, kuni 4 aastat laagerdatavaid tippjuuste Parmigiano Reggiano ja Pecorino Romano. Filata. Muudest juustudest täiesti erinevalt valmivad Itaalia filata-tüüpi juustud. Enamasti on need kaua laagerdunud ja väga kõvad nagu Provolone ja Caciocavallo, kuid nende hulgas on ka üks pehme, nimelt tuntud pitsajuust mozzarella, mida Eestis tehakse Vigalas. Sulatatud juustud valmivad kõvadest juustudest, kusjuures enamasti pruugitakse mittekaubandusliku välimuse saanud juustu. Väga sageli lisatakse sulanud juustumassile ürte ja vürtse, peenestatud lihatooteid ning köögi- või puuvilju. Eestis on lisaks kohalikele toodetele saada ka mitmeid Euroopast ja Soomest sissetooduid, mille hulgas on nii
annaabi.ee 
