0,56% 210. 0,198 dm3 132. 1,08 103 kg 97. 3,40,4 6,40,15 171. C10H8 211. 5,8% 98. 3,1,4 3,4,6 133. 1,01 1014 molekuli 172. C2H5Br 212. CF4 99. 1,12 2,2,3 134. 896 dm3 173. C2H2 213. 35,7% 100. 40 mol 135. 6,02 1018 aatomit 174. C8H8 214. 44,8 dm3 101. 5 mol CO2 , 10 mol SO2 136. 24,8 g 175. C5H12 215. 7,29% 102. 900 mol H2 , 600 mol O2 137. 98 cm3 176. C3H8 216. 57,2 g 103. 500 mol 138. 3 dm3 SO2 , 7 dm3 SO3 177. C3H6 217. 88,9% Cu , 11,1% Fe 104. 1,24 mol H2SO4 , 139. 18,5% NaOH , 178. C3H8 218. 47 dm3
muutub tahkeks. Atsetüleen on eriti kergelt süttiv gaas. Isesüttimistemperatuur rõhul 0,19 Mpa on 500...600 ° C, rõhul 2,16 Mpa aga juba 350° C. Juba ülerõhul 0,6 bar laguneb atsetüleen algaineteks – süsinikuks ja vesinikuks. Lagunemisega kaasneb plahvatus. Vedelas või tahkes olekus võib atsetüleen plahvatada nii löögist kui hõõrdumisest. Temperatuuril 400°C ühinevad atsetüleenimolekulid omavahel, moodustades uued keerukamad ained -- benseen (C 6H6), stüreen (C8H8), naftaliin (C10H10) jt. Segunedes õhuga, on plahvatusohtlikkuse piirid 2,4...83% ja hapnikuga 2,4...93%. Siiski kõige plahvatusohtlikumad on segud, mis sisaldavad 7...13% atsetüleeni, kas õhu või hapnikuga ja võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Atsetüleeni rõhk keevitus voolikutes ei või tõusta üle 1,5 baari, kuna temperatuuri tõusuga võib tekkida plahvatusohtlik olukord. 24.09.14
annaabi.ee 
