Ioonpaarid vôivad tekkida, aga molekul mitte, siiski vôib käituda nii nagu poleks täielikult dissotsieerunud. Aktiivne kontsentratsioon [a = c]; a näiline konts. aktiivsustegur (=näiline ). Aktiivsustegur näitab, millise määäaga on lahus kôrvale kaldunud ideaalsest. Reeglina < 0. Mida konstentreeritum lahus (kôikide ainete c), seda väiksem . Ioontugevus 1) 1 elektrolüüt (NaCl) I = cNaCl. 2) 2 elektrolüüti (NaCl (0,1M) + Na2SO4 (0,2M)). [I = 0,5(c1Z12 + c2Z22 + ...)] = 0,5[(0,1 + 20,2)12 + (0,2)22 + (0,1)12]
HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO4; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin). DISSOTSIATSIOONIKONST. Khape=[H+]*[A-]/[HA]. Mida suurem on K, seda tugevam on hape või alus. Ionisatsioonikonstant pKhape= - log(Khap) (Khape=10-pKhape). Ioonide näiva, efektiivset kontsentratsiooni, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi, nimetatakse aktiivsuseks (a). a= i * CM i iooni aktiivsustegur; CM mol/dm3. Ioonitugevus =½(C1z12+C2z22+...+Cnzn2). (<0.005) log i= -0,509 zi2 ; suuremate väärtuste korral log( i)= -(0.5*zi2* / 1+). pH= -log(aH+). Tiirimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine kontsentratsioon. Puhverlahused lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Puhvermahtuvus tugeva happe või aluse moolide arv, mille lisamisel 1dm3 puhverlahusele selle pH muutub ühe ühiku võrra
Ioonpaarid vôivad tekkida, aga molekul mitte, siiski vôib käituda nii nagu poleks täielikult dissotsieerunud. Aktiivne kontsentratsioon [a = c]; a näiline konts. aktiivsustegur (=näiline ). Aktiivsustegur näitab, millise määäaga on lahus kôrvale kaldunud ideaalsest. Reeglina < 0. Mida konstentreeritum lahus (kôikide ainete c), seda väiksem . Ioontugevus 1) 1 elektrolüüt (NaCl) I = cNaCl. 2) 2 elektrolüüti (NaCl (0,1M) + Na2SO4 (0,2M)). [I = 0,5(c1Z12 + c2Z22 + ...)] = 0,5[(0,1 + 20,2)12 + (0,2)22 + (0,1)12] IV Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent. K = [H][OH] / [H2O] = 1,810-16 (H2O H + OH). c(H2O) = 1000g / 18/g/mol = 55,56. K näitab, kui suur hulk dissotseerub, tugevate hapete puhul pea lôpmatu. Vee ioonkorrutis [Kw = [H+][OH-] = 10-14] [Kw = K[H2O]]. Puhta vee ioonide konts: [H] = [OH] = 10-7 (toatemperatuuril). Vesinikeksponent 1) Ainult nôrkade hapete korral: pH = -log[H]. 2) Kehtib alati: pH = -logaH+; a aktiivsus
Käsiraamatus. Madalate kontsentratsioonide korral γ=f. Siis võib a asemel kasutada kontsentratsiooni. Aktiivsuskoefitsenti ei saa leida mingi ühe iooni jaoks eraldi. See on lahust kui tervikut iseloomustav suurus. Saab leida elektrolüütide segu või üksiku elektrolüüdi jaoks. Elektrolüütide segu puhul kehtib ioontugevuse reegel — ühesuguse ioontugevusega lahustel on ühesugune aktiivsuskoefitsent, mis ei sõltu lahuse koostisest. I=½(c1z1² + c2z22 + c3z32…) I — aktiivsuskoefitsent c — erinevate ioonide kontsentratsioonid z — laengud γ=–h·√I log γ=–h·√I h — empiiriline koefitsent; sõltub lahuste tüübist ja lahustist ainult väikestel kontsentratsioonidel: m<0,2 mol/kg c<0,2 mol/l lg 0 ,2 I m 6. vee elektrolüütiline dissotsatsioon ja lahuse pH:
annaabi.ee 
