Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik: Kalorimeetrisse sukeldatakse ampulliga sool, vesi kalorimeetris on toatemperatuuril. Beckmanni termomeetri abil määratakse iga minuti järel vee temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile. Näidud võetakse kuni iga minuti järel muutub temperatuur ühepalju. Teoreetiline põhjendus, valemid: Soojusmahtuvus: C=c1g1+c2g2+c3v+c4g4 Eraldunud/neeldunud soojushulk: Erilahustuvussoojus Arvutused: Jooniselt leidsin lõigu EF ehk temperatuuri tegeliku muudu 3,62-2,675=0,945 J Graafik: Järeldus: Antud soola lahustuvussoojus on . See tähendab, et 1 g antud soola lahustumiseks kulub 382,65 J. Kasutatud kirjandus: Praktikumi juhend.
täpsusega enne tühjalt ja siis koos ainega. mõõtesilindrisse sama sügavale kui katse Ainet võetakse ca 6 g. Keeduklaasi ajal kalorimeetris. valatakse destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (ca 400 ml). Vett Lahustuvussoojuse arvutamiseks leitakse kalorimeetri soojusmahtuvus, s.o. soojushulk, mida on vaja kalorimeetri temperatuuri tõstmiseks 1 0C võrra: C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml · K-l , -1 v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml,
Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull. Kaheteistkümnendal ja järgnevatel minutitel jälgitakse jälle temperatuuri muutumist. Periood lõpeb, kui temperatuur on saavutanud miinimumi või maksimumi. Lõpp-perioodil võetakse samuti 10 lugemit. Katse lõpul tehakse kindlaks lahusesse ulatuva termomeetri ruumala. Valemid: Lahustuvussoojuse arvutamiseks leitakse kalorimeetri soojusmahtuvus, s.o. soojushulk, mida on vaja kalorimeetri temperatuuri tõstmiseks 1 0C võrra: C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml -1 · K-l , 2 v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml,
t keeduklaas 246,9 246,9 vesi 425 425 180625 Tabel Kalorimeetrilise süsteemi soojusmahtuvus. Arvutatud MC Excelis, erisoojus*eseme mass Joonis Tõelise temperatuurivahe määramine kalorimeetrilises katses Joonisel on kujutatud kõver ABCD, kus AB on katse algperiood, BC - peaperiood, CD - lõpp- periood. Lõik EF vastab süsteemi tegelikule temperatuuri-muutusele t. ARVUTUSED C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml -1 · K-l , v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml, c4 -polüetüleeni erisoojusmahtuvus 2,22 J · g -1 · K-l, g4 -polüetüleenist keeduklaasi mass g.
valemite (40) ja (41) vahendusel. Segu koostist väljendatakse massi või mahuosadena (vt.3.2), olenevalt millist erisoojust tahetaks leida. Gaasisegu erisoojuse valemid saadakse soojusbilansi võrrandist, arvestades, et segu kuumutamiseks vajalik kogu soojus on summa gaasisegu üksikosadele kulunud soojushulkadest. Qsegu = Q1 + Q2 + ... + Qn csegu = cim1/msegu + c2 m2/msegu + ... + cnmn/msegu csegu = c1g1 + c2g2 + ... cngn Kus g1 = m1/msegu .... gn = mn/msegu segu koostisosade massiosad. Gaasisegu massisoojus on võrdne koostisosade massi erisoojuste ja massiosa korrutise summaga. n csegu = cigi (50) i=1 kus ci i-nda koostisosa massierisoojus Segu mahterisoojus on võrdne koostisosade mahterisoojuste ja mahuosa korrutise summaga. n
annaabi.ee 
