1941.aastal jõudis sõda ka otseselt Ühendriikide tagahoovi, kui Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harborit 7.detsembri hommikul. Kohalikule filmitööstusele pakkus see uusi võimalusi. Iroonilisel moel oli sõda hea Hollywoodi jaoks, kuna saadi seda ära kasutada sõjapropagandaks jms. Ameerika filmitööstus oli sõja-aastatel äärmiselt viljakas, rikas, 5 Henretta, James A; Brownlee, W.Elliott; Brody, David; Ware, Susan. America’s history, 2nd edition. New York: Worth, c1993, lk. 757. 6 Sealsamas, lk. 765-766. 7 The Oxford history of world cinema, lk 53. 8 Sealsamas, lk. 221. 9 Sealsamas, lk. 229. 2 võimas ja tootlik.10 Aasta pärast Pearl Harborit oli 1/3 Hollywoodi filmidest sõjaga seotud. Ka esimestel sõjajärgsetel aastatel elas klassikaline Hollywood veel tänu rahva vaimustusele sõja võitmise üle ning tagasitulnute tõttu sõjafilmidest. See ei saanud aga igavesti jätkuda ning
valida kuidas ja milliste relvadega võideldakse. Selle plaanis õnnestumiseks pidid tuumarelvad jääma ikkagi keskse ehk ameeriklaste kontrolli alla. 16 Tema strateegiat kutsuti 13 John F. Kennedy. Foreign Affairs. A democrat looks at foreign policy, 1957, lk. 3-4. [http://www.jstor.org/pss/20029261]. 14 Ibid., lk. 5-6. 15 James A. Henretta, William E. Brownlee, David Brody, Susan Ware. America’s history, 2nd edition. New York: Worth, c1993, lk. 920. 16 Henry Kissinger. Diplomaatia. Tallinn: Varrak, 2000, lk. 741. 7 „paindlikuks reageerimiseks“, mille ideeks oli rahulikum lähenemine, jõudude ülesehitamine ja konfliktide vältimine, mis ei seaks maailma tuumasõja ohtu. Palju humaansem võrreldes Eisenhoweri aegse „tohutu vastulöögi“ strateegiaga, mis tähendas põhimõtteliselt teravama
annaabi.ee 
