ning vee aurustumise. Tänu sellele püsib nahk kauem pehmena. Glütseriinile on lisatud seebis vitamiine ja avokaado õli, mis teevad naha veel pehmemaks ja tervemaks. Glütseriin ei ole kuidagi moodi organismile kahjulik. (Wikipedia, 2013) Joonis 11. Glütseriini joonvalem 2.4.2. Naatriumkokoaat Naatriumkokoaat on kookosõlide rasvhapete soolade segude üldnimetus, mida kasutatakse seebi tegemisel (Erin, 2009). See koosneb näiteks laur(iin)- ehk dodekaanhappest (C11H23COOH), müristits(iin)- ehk tetradekaanhappest (C13H27COOH) ja palmit(iin)- ehk heksadekaanhappest (C15H31COOH) ning naatriumsooladest (Cosmetics info, 2007). Seda toodetakse lisades kookosõlile naatriumhüdroksiidi ja seda on sageli kombineeritud rasvaga, et saada seepi ja muid puhastusvahendeid ning pindaktiivseid aineid (Erin, 2009). Rasvhapped aitavad säilitada rakkude vastupidavust ja parandavad nende määrivust.
Seebid: Seebid on rasvhapete leelismetallide soolad: CxHyCOO- M+, kus x on tavaliselt 15-17, y on tavaliselt 31-35, M+ on tavaliselt Na+, K+, NH4+ Rasvhapped on karboksüülhapped lineaarse ja hargnemata küllatunud või küllastumata süsivesinikahelaga, millest tähtsamad on: Stearhape (oktadekaanhape) C17H35COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke: Palmitiinhape (hekasdekaanhape) C15H31COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke; Lauriinhape C11H23COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke; Oleiinhape (oktadetseenhape) C17H33COOH (küllastumata C9-C10) toatemperatuuril vedel. Üldreeglina võib seebina kasutada kõiki karboksüülhapete C10 C20 soolasid. Alla C10 tekkiv seep on liiga vees lahustuv ja üle C20 liiga vähe lahustuv, et saavutada head pesemisefekti. Seebil peab olema mõõdukas lahustumisvõime.Enamlevinudkatioon seepides on Na+ , kuigi ka K+ja NH4+ on levinud