taastumine algas 2011. aastal. Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes on Eestis ettevõtjate osakaal hõives pigem väike. Kriisieelse 2007. aastaga võrreldes oli erasektori hõive 2012. aastal 7,7% väiksem (sealjuures Eesti ettevõtetes 10,5% madalam). Avalikus sektoris, kus hõive langes kriisi ajal vähem, oli töötajaid 2012. aastal 4,5% enam kui 2007. aastal. Koguhõivest moodustas avalik sektor 2012. aastal 26%, mis on lähedal buumieelsele tasemele. Eestis hõivatud ehitajate arv kasvas siiski aasta arvestuses vaid esimeses ja teises kvartalis, aasta teises pooles aga langes. Eelmisel aastal langesid töötunnid hõivatu kohta 1,8%. Töötundide arvu kahanemise taga oli osaajaga töötajate arvu suurenemine. Osaajaga töötajate osakaal oli suurem noorte ning üle 50aastaste seas. Siin on jälle väga suureks põhjuseks õpingud. Noored soovivad kooli kõrvalt ka õppida.
Eesti majanduse prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala võlakriis edaspidi ei süvene ning et kriisi lahendamiseks võetud meetmed tagavad euroala majanduse taastumise alates 2013. aasta keskpaigast. Põhistsenaariumi järgi kiireneb Eesti majanduskasv 2013. aasta esimeses pooles ning saavutab tasakaalulise kasvukiiruse 2014. aastal. 2010. aasta alguse madalseisuga võrreldes on hõivatute arv 2012. aasta lõpuks hoogsalt suurenenud ning jõudnud buumieelsele tasemele. Ettevaates hõive kasv küll pidurdub, kuid edeneb siiski mõõdukalt ühes majandusaktiivsuse suurenemisega. Tööpuudus samal ajal kahaneb, kuid varasemast aeglasemalt. Prognoosi järgi püsib tööpuuduse määr alla 10%. Inflatsioon püsib ettevaates langustrendil, kuigi selle aeglustumist võivad ohustada palgatõususurve ning oodatust kõrgem naftahind. 2013. aastal mõjutab inflatsiooni ning Eesti
annaabi.ee 
