Butokukai pidi ehitama Butokudeni (Bud treeninghalli) Heian Jingusse Kytos ja korraldama Budtreeninguid iga aasta. Alguses toimusid treeningud oktoobrikuus. Butokukai oli iseseisev organisatsioon, kuid selle president oli suguluses Jaapani keisriga, esimees oli Kyto lääni maavalitseja ja asepresident oli Heian Jingu ülempreester. Igale maavalitsejale pakuti presidendikohta oma lääni haruorganisatsioonis. See tähendab, et mitmed ametiisikud olid asjaga seotud. 1889 valmis plaanikohaselt Butokuden. Samaaegselt viidi treeningupäevad vana Jaapani traditsiooni kohaselt maikuusse. Treeningud mai alguses jätkuvad ka tänapäeval, kuigi Butokukai ise lakkas olemast 1946.a. Samaaegselt hakkas Butokukai välja jagama Seirensho diplomeid (diplom, et see isik on tublisti treeninud) 515 tublile Budoõpilasele, et innustada nende Budtegevust. 1902.a. hakkas Butokukai kasutama Hanshi ja Kyshi tiitleid. Need, kes said Hanshitiitli, said Butokukailt elu lõpuni pensioni 25 yeni aastas. 1934.a
demonstratsioon Jaapanis. Enne oma Jaapani rännakut oli Funakoshi valitud Okinawa Võitluskunstide Liidu juhiks. Kuna uuelt alalt eeldati vööastmeid, anti Funakoshile viienda astme must vöö. (5. dan oli tal elu lõpuni). Muid vööastmeid hakati andma alates 1924. a.. Kui Funakoshi esitles 1922. aastal karated Jaapani publikule, suhtusid jaapanlased uuesse alasse algul ettevaatlikult. Nad pidasid rohkem lugu oma traditsioonilistest budoaladest: judost ja kendost. Ka Jaapani budoliit Butokuden ei näidanud uuele alale kohe rohelist teed. Judo looja Jigoro Kano aitas Funakoshit uue võitlusala tutvustamisel. Karated (jaapanikeelne vorm sõnale "tode") õpiti Tõusva Päikese maal tundma kui ala, millega on võimalik vastane ühe hoobiga tappa. Funakoshi oli hämmeldunud. Tema jaoks oli karate alati tähendanud eluviisi ja enesekaitset. Seepärast võttiski meister karate filosoofia kokku lausega karate ni sente nashi - karates ei ole esimesena ründamist".
Enne oma jaapani matka oli Funakoshi valitud Okinawa Võitluskunstide Liidu juhiks. Et uuelt alalt eeldati vööastmeid, anti Funakoshile viienda astme must vöö. 5. dan oli tal elu lõpuni. Muid vööastmeid hakati andma alates 1924. aastast. Kui Funakoshi 1922. aastal esitles karated Jaapani publikule, suhtusid jaapanlased uuesse alasse algul ettevaatlikult nad pidasid rohkem lugu oma traditsioonilistest budaladest: jdst ja kendst. Ka Jaapani budliit Butokuden ei näidanud uuele alale kohe rohelist tuld. Jud looja Jigoro Kano aitas Funakoshit algraskustes võõral maal. Karated (jaapanikeelne vorm sõnale "tode") õpiti Tõusva Päikese maal tundma kui ala, millega on võimalik vastane ühe hoobiga tappa. Funakoshi oli hämmeldunud. Tema jaoks oli karate alati tähendanud eluviisi ja enesekaitset. Seepärast võttiski meister karate filosoofia kokku lausega karate ni sente nashi karates ei ole esimesena ründamist".
annaabi.ee 
