küll proteste kuid tegi üha uusi järeleandmisi. 15.mai 1940 laiendas NSVL oma baase Eestis. Baaside ajajärgul Eestis: · vahetus valitsus · Sakslaste suur lahkumine Eestist · Rahva suhted baasivägedega ei olnud head · Baasiväed omavolitsesid · Kommunistid aktiveerusid · Kaitsepolitsei tugevnes 9.3 Okupeerimine 1940 Balti riikide okupeerimise ajendiks oli punaarmeelaste kadumine baasidest, mida tuli ette igas Balti riigis. Konkreetsemaks läks see aga Leeduga nn. Butajevi juhtum. Molotov süüdistab Leedu valitsust. Okupatsiooni algus 17.juuni 1940 · 17-19.juuni teostatakse sõjaline operatsioon Eesti okupeerimiseks · kell 6.00 ületavad PA väeüksused Eesti piiri · kell 8.00 Narva diktaat, millega PA sai õiguse sõjalisteks tegevusteks · 19. juunil saabub zdanov Tallinna 10. Nõukogude okupatsioon 194041. Sündmused 21. juunist 25. augustini. Sovetiseerimine. Repressiivpoliitika. 10.1 Nõukogude okupatsioon 1940-1941
vajati positiivset näidet Soome-vastases propagandas polnud selge kuidas lõppeb sõda läänes Saksamaa kevadkampaania (plaan „Gelb) kiire edu: 10. V 1940 rünnaku algus 15. V 1940 Hollandi kapituleerumine 28. V 1940 Belgia kapituleerumine 14. V 1940 Wehrmacht Pariisis (6 nädalaga Pariisi) Balti riikide okupeerimise ajendiks oli punaarmeelaste kadumine baasidest, mida tuli ette kõigis kolmes riigis. Konkreetsemalt sai ajendiks nn Butajevi juhtum Leedus. 25. V 1940 Molotov avaldus Leedu saadikule: baasidest on teadmata kadunud punaarmeelasi, Leedu valitsus provotseerib ja piinab punaarmeelasi 4. VI 1940 Molotov nõuab Leedu peaministrit Moskvasse 7. VI 1940 Molotov süüdistab Leedu valitsust Samal ajal olid ettevalmistused sõjalise operatsiooni käivitamiseks Baltikumi okupeerimiseks juba käimas. Vägede koondamine algas juuni alguses. 5. III 1940 algab vangilaagrite tühjendamine (vaja on kuni 64 000 kohta) 4