Võimalik, et on, kuid see ei pruugi nii olla. Mida teeb üks töötav inimene valesti, et on sattunud just sellisesse kitsikusse, nagu on seda kodutud. Nad veedavad oma päeva võimalikult palju raha hankides, et endile süüa osta, nad küsivad raha ainult oma viimases hädas, sest nälg näpistab. Aga enamik inimesi oma madala mätta otsast ei võta seda nii ja kõnnivad nälgas kodutust lihtsalt mööda. Ma endiselt istun oma mätta otsas ja vaatan huligaanitsevaid noori, kes lõhuvad bussipeatuseid, prügikaste ja loobivad aknaklaase sisse. Mis rahuldust see neile pakub? Kas see on võimalus tähelepanu saada? Kas on silmaga ilus vaadata seda, mida nad selle rüüstamisega saavutanud on? Nemad lihtsalt on nii madalal ja ei vaata, mis ümberringi toimub. Vaatan ringi, vanalinnas. Tänaval kõnnivad mehed mustas, valges, roosas. Keegi neist ei kõnele eesti keelt. Nad on välismaalased ja tulnud siia oma silmaringi laiendama. Kas nemad on siis need õiged
Samuti on riigi sissetuleku allikateks erinevad riigilõivud, trahvid ja kasum mitmetest riigile kuuluvatest ettevõtetest. Peamiseks küsimuseks paljudele on: "Kuidas saada rohkem raha?", sama probleem vaevab ka riigijuhte. Kuna riik algab rahvast, siis peaksime ka meie ise olema need, kes aitaksid riigil säästa raha, et paigutada seda millessegi sellisesse, kus seda tõesti rohkem vaja on. Kindlasti lähevad riigile väga kalliks need idioodid, kes oma aega bussipeatuseid ja muud ühiskondlikku vara lõhkudes veedavad. Kui politsei mõne sellise juhtub tabama, peaks talle määrama nii suure trahvi, mis korvaks lisaks tema tehtud kahjule ka nende huligaanide, kes karistuseta pääsesid, poolt tehtud kahju. Samuti võiksid kodanikud esitada valitsusele rohkem ideid raha paremaks kasutamiseks ja uute sissetuleku allikate leidmiseks. Siiski on suurem osa otsustamisest, mida siis selle ühiskassas oleva rahaga peale hakata, jäetud kõrgemate
annaabi.ee 
