Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida. Koolist koju sõites kuulasin nagu tavaliselt telefonist kõrvaklappidega muusikat. Selle peamiseks põhjustajaks on see et bussis olev moorori müra on liig tugev et bussipeal olevat raadiot kuulata ja sageli pole ka kellegagi rääkida. Kodus läksin arvutisse et teda saada mis on juhtunud maailma, kuid ei suutnud tänu eelmisel päeval juhtunud sündmustele uudistesse keskenduda. Kuna õed hakkasid vaatama telekast mingeid seebiseriaale, siis polnud mull midagi targemat teha, kui Youtube'st muusika videoid vaatama minna, sest mis ikka targemat teha kui muusikat kuulata, kui tuju pole just super ja kõrval toas vaadatakse jama.
Samuti võiks tänavaid ohutumaks projekteerida, et vähendada avariide arvu. Hea oleks, kui suudetaks inimesed rohkem ühistransporti kasutama panna. Aga ei saa inimestele öelda, et kasutage ühistransporti, kui see ideaalselt ei toimi. Ise ma käin kooli linnaliinibussiga. Olukord on tipptundidel suhteliselt halb - inimesi on bussis nii palju, et tekib küsimus: ,,Kuhu mina siis mahtuma peaksin?". Talvisel ajal on asi veel hullem. Et külmas vastu pidada, tuleb soojalt riidesse panna, aga bussipeal on jällegi kuum ja õhku pole. Sellel teekonnal hakkab nii mõnelgi halb, aga ei ole midagi teha ka, riideid vähemaks võtta ei saa, tuleb ära kannatada, sest kooli ja tööle peab jõudma. 1 Kui Eesti linnakeskkond ei suuda ajaga piisavalt kaasas käia, võib märkimisväärne osa meie linnarahvastikust suunduda parematele jahimaadele Euroopasse. Inimesed lähevad ikka sinna, kus elamis- ja töötingimused paremad tunduvad
annaabi.ee 
