Mulle tundub, et Internet pakub mitmekesisemat materjali kui teised meediumid. Internetti kasutatakse peamiselt mitmesuguste infode leidmiseks, e-posti kasutamiseks ja ka pangatehingute tegemiseks.Eesti on kõrgel tasemel arenenud e-riik. Meil on olemas E-kool, e- pank, e-riik ja teised e- teenused. E-teenused annavad meile võimaluse e-valimise ja digitaalkirja andmiseks. Mulle näib, et see väide on õige, sest kui on kiiresti vaja mingeid andmeid, nt bussiaega, piletihindu siis on võimalik info paari nupulevajutusega kätte saada. Minu arvates, ei saa seda teisest meediumitest. Lühikese ajaga leiad Internetist palju rohkem, kui raamatukogus istudes. Samuti saab Interneti kaudu teha makseid, mis vähendab pangas käimise vaeva ja on väga mugav ja kiire ka. Internetil on veel teisigi hüvesid peale e-teenuste. Maailmas on aina suuremat populaarsust kogumas internetis olevad ostukeskkonnad . Niisama sealt võib leida kõige värskemat teavet,
Kirjand Kas Internet on õpilasele kasulik või kahjulik? Internet on õpilasele nii kasulik kui kahjulik. Kindlasti on nüüd juba peaaegu igas kodus Internet. Internet on kasulik selle poolest, et seda saab õppimises kasutada. Kui on kiiresti vaja mingeid andmeid, nt bussiaega, piletihindu jms siis on võimalik vajalik info paari nupulevajutusega kätte saada. Lühikese ajaga leiad palju rohkem, kui raamatukogus istudes. Samas saab ka Internetti kuritarvitada, kui tehakse niinimetatud "copy paste" st kasutatakse teiste mõtteid ja kirjutatakse need enda nimele. Samuti saab Interneti kaudu teha ülekandeid või makseid, mis vähendab pangas käimise vaeva ja on väga mugav. Internet on kahjulik sellepoolest, et ta röövib palju aega, kui õpilane seal niisama
võimalused läbi lüüa. Seetõttu on jäänud äärealad tühjaks. Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu. Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel, mis üks neist on varahommikul ja teine õhtul ning koju saamiseks ei saa valida bussiaega, sest sõidab vaid üks buss. Viimases telesaate „Roaldi nädal“ osas oli ka teemaks äärealade bussiliiklus. Seal tõi üks vanem naisterahvas hea lahenduse välja, mis toimib ka Rootsis. Nimelt rahvavähestes paikades koostatakse bussiliiklus inimeste vajaduste järgi, mis muudaks inimeste elu palju lihtsamaks. Teine probleem on töökohtade puudus. Riik võiks selles valdkonnas kaasa aidata. Riik võiks anda ettevõtetele toetust, mitte tõsta makse
Süsteem kuvab valiku bussiaegadega. 3.Klient valib sobiva bussiaja. 4. Süsteem kuvab piletihinnad. 5.Klient valib sobiva hinnaga pileti. 6. Süsteem salvestab kliendi tellimuse ning kontrollib pileti saadavust. Alternatiivid: Samm 1: kliendi valitud sihtkohta ei sõida ühtegi bussi Samm 2: kliendi valitud sihtkohta ei vii otse ükski buss, pakkuda alternatiive Samm 3: kliendile sobivat bussiaega ei eksisteeri Samm 6: kliendi valitud bussile ei ole saadaval pileteid Nimi: 2.1.2 Kliendi teavitamine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Süsteem kuvab kliendi poolt selekteeritud pileti hinna ning bussi väljumisaja. Nimi: 2.1.3 Arve koostamine, arve tasumine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Süsteem koostab ostu eest arve ning esitab selle kliendile, klient tasub arve läbi süsteemi. Nimi: 2.1.4 Pileti väljastamine Tegutsejad: Klienditeenindaja
annaabi.ee 
