Lorna võttis ülesandeks etnograafilise kirjeldamise loomise. Johni ülesandeks oli filmida. Elisabeth käis veel ülikoolis. Tulemused olid üllatavalt head, kuna tegemist oli amatööridega. Lorna kirjutatud artiklid busmanide kohta, mis hiljem avaldati raamatutena, neid peeti väga headeks kirjeldati kombeid ja religioosset käitumist ja mõtlemist. Elisabeth kirjutas raamatu The Harmless People, 1959 tegemist reisiraamatuga annab edasi tolleagset etnograafilist pilti busmanidest. John filmis 8 aasta jooksul 157 tundi materjali, mis on tohtu hulk (16mm filmikaamera). Materjalist monteeriti esimesana kokku film Kütid (The Hunters)- (80min) 1957 sealjuures aitas teda antropoloogia magistrant. Film sai kiiresti populaarseks, teda võrreldi Flahteriga. Näitab samuti inimese võitlust loodusega. Filmi saadab Marshalli poolt peale võetud tihe kommentaar mida näeme, mida tehakse ja mida arvatakse. Filmi suhtes on ka tihedat kriitikat, et hästi
King Woman 1980, John Marshall sai tagasi aafrikasse minna. Palju oli sotsiaalseid probleemi, elatuti riigi rahadest. Kuni oma surmani nägi Marshall vaeva, et busmannidele võimaldada normaalne äraelamine. Lõi organistatsiooni, mis aitas neil üle minna põllumajanduseel ja osta kariloomi. Sellistes tingimustes ei olnud võimalik enam küttimise ja koriluse juurde tagasi minna. Enne surma sai tal valmis viiest osast koosneb filmiseeria, keskendutakse sellele, kuidas müüt busmanidest (et nad on kütid ja korilased) takistas Marshallil ja tema abilastel toetust leida. Timothy Asch, hakkas tegema koostööd Napoleon A.Chagnoniga (oli pikka aega teinud välitööd Venetsueelas elavate janomamödest), kirjutas raamatu Yamomamö: The Fierce People 1968. Tegi klassikalisi välitöid. Koos otsustati teha seeriafilm (episoodfilm), eesmärgiks kasutada filme antropoloogia põhitõdede õpetamiseks. 68ndal aaastal läksid koos janomamöde juurde
annaabi.ee 
