Burundi. Riigist huvitusin tema väiksuse, vaesuse ja suure sõltuvuse tõttu põllumajandusest. Mulle pakkus huvi uurida seni tundmatuks jäänud riigi kultuuri, tavasid, geograafilist ja majanduslikku seisundit ning põhjuseid, miks saab riiki kutsuda täielikult aregu- ning agraarmaaks. Mis on need aspektid, mis põhjustavad üleriigilise vaesuse. Järgnevaga püüangi välja tuua riigi peamised majanduslikest ja geograafilistest seisunditest tulenevad karakteristikud, mis on omased Burundile kui aregu algetapis olevale riigile. 1. ÜLDTUTVUSTUS 1. 1. Burundi Vabariigi üldtutvustus Burundi on merepiirita riik Ida-Aafrikas, mille pealinnaks on Bujumbura. Riigi pindala on 27 830 km2. Burundi Vabariigi moodustavad 17 provintsi: Bubanza, Bujumbura Mairie, Bujumbura Rural, Bururi, Cankuzo, Cibitoke, Gitega, Karuzi, Kayanza, Kirundo, Makamba, Muramvya, Muyinga, Mwaro, Ngozi, Rutana ja Ruyigi. [Burundi üldandmed] Rahvaarv riigis 2007. aasta seisuga on 9 511 330 inimest
1.2 Rahvaarv Wikipedia andmetel oli juuli 2010. aasta seisuga Burundi arvestuslik rahvaarv 9 863 117. Neist mehi oli 49,5% ja naisi 50,5 %. Prognoositav rahvaarv 2020. aastaks on 10 318 000 miljonit inimest. 1.3 Rahvaarvu muutumine Burundi rahvaarv on aastatel 1950-2010 järsult tõusunud. Ja prognoosi järgi 2050. Aastani jätkub rahvaarvu tõus. Burundi rahvaarvu muutumise aastatel 1950–2010 ja prognoosi 2050. aastani leiate lisast. (Lisa 1) 1.4 Sündimus, suremus, iive Burundile on iseloomliuk väga kõrge sündimuse ja väga madal suremuse üldkordaja. Seepärast on ka iibe üldkordaja väga kõrge. Sealne imikusuremus on väga kõrge ja keskmine eluiga on madal. Aastatel 1950-2010 oli Burundi Iive alati positiivne. Sündimuse ja suremise suurenemine oli alati tasakaalus. 1.5 Eluiga Sealne kesmine eluiga on madal. Meestel on umbes 56,65 aastat ja naistel 59,98 aastat. Sealset
Itaalia valitses Põhja-Aaafrikas alates 1912. a. Liibüat, Aafrika Sarve piirkonnas kontrollis Eritread ja suuremat osa Somaalimaast. Hispaania käes olid mõned saared, Rio de Oro (praegune Lääne-Sahara) ja 1912. a. alates osa Marokost. Esimese maailmasõja järel jaotati võitjate vahel senised Saksamaa asumaad. Inglismaa sai mandaadi Tanganjikale (praegune Tansaania) ning osale Togost ja Kamerunist. Lõuna- Aafrika Unioon sai mandaadi Namiibiale, Belgia Ruanda-Burundile. Sõja-aastail oli hakanud kiirenema maade majanduslik areng. Üle miljoni aafriklase oli viibinud Euroopa ja Aafrika rinnetel, saades uusi teadmisi ja kogemusi, laiendades nii oma silmaringi. Kõik see avaldas mõju võitlusele Aafrika rahvaste vabanemise eest Euroopa riikide ülemvõimu alt. Aafriklaste liikumist sõltumatuse suunas õhutasid mitmed rahvusvahelise levikuga voolud nagu näiteks panafrikanism. 1919. a. tuli Pariisis kokku I Panaafrika kongress 57
annaabi.ee 
