Ja hiliskeskaegse õnne sära polegi täiesti möödas, see elab veel rahvalaulus, muusikas, maastike tasastes avarustes ja portreede tõsistes nägudes. (lk 36) Igatsus ilusama elu järele nägi igal ajal enda ees kolme teed, mis viitavad kauge sihi poole. Esimene- maailma mahasalgamise tee viis otsejoones maailmast välja. (41-42) Teine tee viis maailma parandamisele ja täiustamisele. (42) Kogu hilisema keskaja aristokraatlik elu- mõeldagu Prantsusmaale ja Burgundiale või Firenzele- on katse unistust mängida. Ikka ühtsama unistust muistsetest kangelastest ja tarkadest meestest, rüütlist ja teenijapiigast, lihtsatest ja lustlikest karjastest. (46) Formaalne autunne on nii tugev, et eksimine etiketi vastu, nagu veel tänapäevalgi paljude Idamaa rahvaste puhul, haavab nagu tappev solvang, sest see kummutab tolle omaenda kõrge ja puhta elu kauni illusiooni, mis ei pea vastu varjamatule tegelikkusele. (53)
Philippe Hea (1419-1467)Korraldas kättemaksuks isa eest 1420 Prantsuse-Inglise rahulepingu. Toetas Inglismaad sõjas dofääni vastu. 1435 läks sõjas Prantsusmaa poole üle. Allutas Madalmaad. Pr-Ing-rahuleping-toetasinglismaad-läkssõjasPRpooleüle-allutasMadalmaad Charles Südi (1467-1477)Juhtis 1461 aadlike liigat kuninga vastu. Oli viimane opositsioon tsentraliseeritud Prantsuse riigile. 1467-1475 sõda kuningaga. 1473 lõpetas Madalmaade allutamise Burgundiale.1475-1477 sõda Sveitsiga, hukkus lahingus Nancy all. 1477 sai Burgundia hertsogiks (abielu teel) saksa troonipärija Maximilian Aadliteliigakunnivastu-viimaniopositsioon-hukkuslahingus Inglismaa: Anglosakside riigid. Anglid ja saksid hakkasid tungima Inglismaale V sajandi keskel. Saksid vallutasid Lõuna-Inglismaa, Anglid Kesk-Inglismaa, jüüdid Kenti. Anglosaksidel oli komme valida endale ohu korral nn. ülemkuningas. V-VIII sajandini kestnud sõjas
annaabi.ee 
