Aastaks 2008 on Kreeka omandanud kokku 4173 laeva. Kreeka Kaubalaevanduse ministeeriumi andmetel on Kreeka laevanduse osakaal merekaubavedudes 16,4 %. Hinnanguliselt 160 000 kreeklast töötab otseselt laevanduses. Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti aprillis 2005 kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks, mis peaks valmima 2009. aastal. 286 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist.Türgiga sõlmiti juulis 2005 gaasijuhtme ehitamise leping, mille pikkuseks saab olema 285 km. Gaasijuhet pikendatakse 220 km pikkuse merealuse gaasijuhtme kaudu Itaaliasse. Samuti on plaanis rajada Lääne-Balkani gaasijuhe Kreekast Kesk-Euroopasse. Põllumajandus annab tööd ca 12%-le töötajatest ja sellele on siiani omased väikesed
2006 aastal tarbis Kreeka 14 PJ (PetaDzaul) energiat millest 64% moodustas nafta, süsi 23%, gaas 8% ning hüdro- ja taastuvenergiad 5%. Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti aprillis 2005 kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks. Ehitus peaks algama 2009. aasta lõpus. 286 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist. Nafta tarbimine on tõusnud lähi aastatega kuid on ületatud suure maagaasi nõudluse poolt , mis on käivitatud uute gaasi tüüpi elektrijaamade arenduse tõttu. Uue plaanitava torujuhtme ehitus Mustast merest Kreekasse ning edasi Itaaliasse muudaks Kreeka tähtsaks transiidid teeks naftale ja gaasile, mis tuleb rikastest Kaspia regionidest Euroopa turule.